Edaspidi siis nüüd eesti keeles :)
Lõpuks ometi jõuan ma siis selleni, et siia ka midagi kirjutada - pärast laastavat kommentaari, et meie blogi on allakäinud ;) Ega muidu ei saagi ju midagi tehtud kui keegi näpuga ei näita, mis tegemata on. Nii et, aitäh tead-küll-kes ;)
Ma olen juba lausa 20 päeva siin olnud, tundub igatahes palju pikema ajana, isegi ei tea miks, aga jah, nii see on. Pagasi ülekaalu eest maksmine (ehk viimaste EEKide kulutamine), Easyjeti pardakompuutrite restartimine ning isegi meie kolmepäevane puhkus põhja-Saksas, kojusõit läbi teeeeerve kauni suure ning tol hetkel ka lõputuna tundunud Saksamaa on kaugel kuskil... aga ega ma nüüd ikka nii palju siin teinud ka ei ole ju. Kuigi ühes olen nüüd veendunud, et pikalt kodus istumine ei sobi ikka mulle, mõnel päeval kui mitte midagi enam teha pole (ehk siis ma olen lõpetanud taaskordse koristusringi selles "suuuuures" korteris), istuks ja vaataks telekat, aga see idee teostamine lõppeb umbes 20 minutit pärast selle idee tekkimist - kas siis sellepärast, et sealt tuleb ainult mingi intelligentsete inimeste call-in show umbes, et - Monika isal on 5 tütart, Lala, Lolo, Lulu ja Lele, mis on viienda tütre nimi? - Küsimus on õhus umbes 2.5 tundi ja helistades võid võita lausa 5000 euri... imekspandav on kuidas selline asi on võimalik, et endast lugupidav meesterahvas igal päeval tv-s tõmbleb ning karjub, et ta kohe võtab kõne vastu, ainult helista. Oeh, sellised masendavad hetked panevad mind vahel isegi A-rühmast ning Knight Riderist puudust tundma :) Aga saame üle ning umm... vahetame kanalit, kus ikka veel räägitakse minuga ainult saksa keeles, kaua ma viitsin päevas aktiivselt kaasa mõelda ning midagi pean ju ka õhtuks jätma, kui ka päriselt vaatamist väärt sarjad tulevad - ei, mitte need kurikuulsad seebikad ;) Aga jah, nii palju siis minu kurvast elust teleka ees :D Hetkel on õnneks US Open algamas, tennist igal ajal ning Osaka käib veel, nii et elu on päris ilus.
Ma siiski loodan, et varsti, väga varsti, tuleks vastused mu tööotsingute tulemustele, täiesti wow oli kui palju siin teha annab, kui vaid otsid. Hetkel on CV ning motivatsioonikiri (võttis ikka aega ja lausa kaks pead, eriti seda vanemat pead, et see valmis saada...) teele saadetud mitmele avatud otsingule Novartisest, pea iga päev surfan üle kõik ülejäänud valikud, mis mul lesezeichen, umm... mis sõna see siis on... bookmarkides :) See meeldib mulle ka, et arvuti suhtleb minuga saksa keeles, ehk siis igasugused hoiatuseaknad, mis vahel eikuskilt ilmuvad on et, hmm, und jetzt...
Muidu läheb hästi, kui vaid igavus ei tapaks... ning mida rohkem ma igavlen, seda vähem ma tehtud saan, ei viitsigi nagu enam kuskilt alustada, seetõttu on väga hea, et ma Jörgiga koos igal hommikul üles tõusen, siis on põhjus ennast püsti ajada vähemalt (süüa saab :D). Ei, tegelikult ka, niikaua kui ma suudan midagi asjalikku välja mõelda ning ära teha on väga hea, aga kui see laiskus jälle ligi pressib, siis on ikka hullupööra raske millegagi pihta hakata.
Täna on meil siin ju tähtis päev, Jörgil on sünnipäev :) Wohoo, see tähendab kooki saab... ehm, siis kui ma küpsetan, see tähendab. Pean ainult välja mõtlema, et mis sorti kooki, kui keegi nüüd arvab, et ma viitsin pool päeva kokata ning mässata, siis eiiii taha. Aga sinnani on veel aega kui kook valmis peab olema, mis tähendab, et mul on veel aega välja mõelda, kui palju ma viitsin ;) Ühe koogiga ta juba läks täna hommikul, küpsetas siin eile suure hoolega, loodetavasti tuli siis ka hea - minu jaoks siiski see päris ei olnud, eriti pärast seda glasuurikorda, mis sinna peale sai :) Aga ma ei pidanud seda ju sööma ka ;) See on siin muidugi väga hea, et kui süüa teha ei viitsi siis kuskilt pakist tuleb midagi, millele vee lisades maitseb nagu päris söök (kui samal ajal veel silmad kinni panna kui süüa), siis on kohe nagu päris ;) Siiani, oleme püüdnud neid paki-asju vältida, kuna ma ju nii tubli ja kokkan iga päev, või siis ülepäeva, sest mul pole aimugi kui palju teha ning tihtipeale jääb pool järgmiseks päevaks :)
Mis veel...? Ilmad on siis ilusad, võrreldes sellega, mis ma olen kuulnud kodus olevat, siis siin on meil kohe täiesti suvi veel. Ehk saab siis nädalavahetusel veel randa, Jörg ujuma ning mina, niisama ilus olema ;) Seekord püüame siis samme mitte seada sinna regiooni, kus lehvib vikerkaarevärvides imepisike (kaugelt nähtamatu) lipp ning kus kõik mehed Jörgile meelalt naeratavad (he-he-he, mul oli lõbus igatahes :) ).
Ma olen nüüd vist kõik olulise info siia kirja saanud, ei tee ju palju siin neil päevil, ainult ootan... ootan, et saaks tööle, sest raha läheb siia ning sinna ja vaimne tervis nüristub mittemidagi tehes. Nii et, kui kellelgi ka midagi teha ei ole, siis võib mulle pöialt hoida :) Siis saab jõulukinki, muidu ei saa (päriselt ka) ;).
Kes oleks iial arvanud, et ma juba 8.30 nii palju olen jõudnud valmis kribada :) Aga mul on ju veel meile ka vaja vastata, nii et liigun edasi oma tegevusega.
Kõigile soojad tervitused, suured kallid ning kõike kõige paremat soovides,
- M -
