Kõik, mis meid viimase kuu jooksul kirjutamisest eemal on hoidnud...

Paar viimast nädalat on kuidagi väga kiiresti mööda läinud. Põhiliselt kahe asja tõttu. Esiteks, Jörgi head sõbrad abiellusid 18.10. Otseloomulikult pidi olema siis ju suured organisatoorsed koosviibimised, et mida kinkida, milliseid mänge planeerida, jne. Nüüd tagantjärele võib öelda, et tore oli, aga viskas lõpuks kopsu üle maksa ja siis veel tagasi ka. Suurte meestega mingit kinki koos teha on sama hea, kui lasteaias mänguhoos lapsi veenda, et lõunauinak on kasulik :D Keegi miskit vahvat teha ei viitsinud, raha saab ju alati anda. Mhm-mhm-mhm. Me siis tegelesime pulmalehega, kolmekesi (üks aktivist ikka leidus peale meie kahe), ning reedeks jõudis asi isegi köidetud. Jippiii, ei pidanudki laupäeval enne pulma veel sellega tegelema. Sest meil oli ju teha taaskord rohkem kui algselt tahtsime... Jörg smuugeldas ennast fotograafiks, n.ö ametlikuks pulmafotograafiks. Kirikus oli ainuõigus ja enne kirikut käisime viinamarjaistanduses pildistamas. Kui nüüd algusest alustada, siis... me tõusime enne kaheksat hommikul, kümneks olime pulmaliste juures. Ma läksin pruudiga kleidile järgi ja siis juuksurisse (ei, ma ei olnud pruutneitsi ega tunnistaja ega miskit muud tähtsat), läksin lihtsalt kaasa pilte tegema, kuidas ettevalmistused lähevad – sonks, küüned, meik ja lõpuks ka kleit. Juba alguses nägi see päevakava juuksuris mitte just kõige paljulubavam välja – ehk siis, Jörgil ei ole kohe kindlasti terve tund aega ettevalmistuste ja kiriku vahepeal pilte teha... nagu veel natuke aeglasest juuksuritempost vähe oleks, siis päeva esimene pruut suutis seal paraja paanika tekitada. Et see ei sobi ja meik on kole ja ma ei pane seda kleiti selga enne kui kõik korras on. Kuigi kõik oli juba ammu korras. Dziisas... Igatahes lõpuks oli tõesti elav järjekord ning me juba mõtlesime, kus me siis riidesse saame. Graafikust olime nii või teisiti juba maas… hehe. Nagu pärast kuulsime, siis peigmehe ja lapsega oli samal ajal palju lahedam. Jörg käis nendega jalutamas ja mängis pisikesega ja tsillisid niisama. Lõpuks oli siiski natuke stressi, lipsusõlmega, aga see oli ka kõik. Välja arvatud see, et meil jäi ametlike enne-pulma-piltide jaoks, ehm täpselt 20 minutit:D Pruutkleit, mäest üles, natuke närviline pruutpaar, pisike laps, kellele see solgutamine nüüd nii meeltmööda polnud ja terve kotitäis kaameranänni – ma oleks sellel hetkel kui Jörg viimase klõpsu tegi, koju läinud ja natuke maganud :D Stress oli suur, aga vähemalt oli seal paar vahvat pilti :) Igatahes suutsin ma terve hommiku jooksul omandada kõrgema taseme kleidisaba tõstmises ;) Eks paistab, kas seda oskust veel kunagi vaja läheb, mu vallalised sõbrannad, hint-hint, hehehehhe. Kirikus oli megakülm, sellel hetkel kui mäest üles-alla jooksmise soojus ära kadus. Ach ja, ma pidin ju laulma ka veel… mul ei olnud muidugi aega ju enne teistega harjutada, aga laul sai lauldud ning selle kohta on isegi olemas fototõend (kuidas mu laul lauldud sai, hehe) ;) Kui laulatuse osa läbi oli, siis tuli veel lapse ristimine. Jörgil on eksklusiivsed pildid, kus last ei huvita mitte miskit muu, kui vaatab ainiti kaamerasse, sest selle onuga, kes kaamera taga on, sai ju hommikupoole võidu roomatud :D

Pärast kirikut oli väike vahuvein, kook ja kohvi. Natuke rahulikum ning isegi pruutneitsi ilmus selleks ajaks välja, sain „sabast“ lahti ;) Miks see neiu enne ei võinud aidata kogu selle jooksmise juures, jääb siinkohal ning jäi ka sealkohal täielikuks mõistatuseks. Pärast kooki oli pisike paus, me tulime koju tunnikeseks, laadisime pildid arvutisse ning veendusime, et täiesti aia taha need ka läinud polnud. Siuhh... Siis viie-minuti-power-nap ja tagasi pidusse. Pidime pool tundi enne ametlikku algust kogu kingiseltskonnaga kokku saama, et üks pilt teha rahakingi jaoks. Ehm, ainsad kes seal pool tundi varem olid, olime meie muidugi. Teised saabusid peo alguseks, vabandusega või ma ei tea, mis see oli – nad istusid kõrvalbaaris... dumpstidum... Kui mõni neist kunagi naise leiab, siis selle naisega ei saa küll kõik päris korras olla. Need on kadunud case normaalselt toimiva mõistuse jaoks :D Kunagi saime isegi siis selle pildi tehtud... ja nautisime niisama pidu. Kõik paanitsesid ringi, kes pidi külalisteraamatu jaoks pilte tegema, kes tegi videopäevikut, kes seda ja kes teist. Mõni teatas pärast eelrooga, et nende laual on juba üheksas veinipudel. Nu jah, kell oli ka juba pea üheksa... Me saime oma kauatehtud-kaunikese pulmalehe müüdud, kingikassasse raha juurdeteenitud ning lõpuks ometi sa selle päeva kõik-mis-vaja-teha otsa. Siis oli ainult hää söök ja pidu. Nii hää see söök ka ei olnud, sest kella kahe ajal hakkas tõsiselt halb ning kuna ne joonud ei olnud, siis sõitsime varsti koju ka. Enne seda suutsin ma mingis mängus kaotada... ja nüüd pean pruutpaarile oktoobris 2009 mõnusa matka korraldama. Ei olnud kõige hullem auhind, 8-pudelit-enne-pearooga noormees peab kevadel suurpuhastusel kaasa aitama :D

See oli siis esimene asi. Teine asi on, meil on uus korter välja vaadatud. Grenzach-Whylenis. Just-just kirja saatmine läheb veel keerulisemaks ;) Peale mu nime kokkuveerimist peab ka veel linna õigekirja kontrollima. Igatahes on see vaid kuue rongisõiduminuti kaugusel (jippiiii!) ning korter ei asu tiheda liiklusega tänava ristmikul, mille vastas on hotell (jippiiii ruudus!). Jaanuaris on n.ö üleminekuperiood, kus siis saame kolida ja kõige muu hulgas oma kööki kokku monteerida. M6nes asjas on sakslased ikka väga veidrad, miks ei peaks/võiks olla üürikorteris ka köök... igatahes peame me nüüd endale ühe ostma. See ei ole jippiiii enam. Aga meil on juba plaan tehtud ja mudel välja otsitud, kunagi siis läheb ostmiseks. Loodetavasti jäävad siis majanduskriisist tulenevad valuutakursid mingiks ajaks püsima, hehehe. Oleks positiivne igatahes. Vahva pool selle asja juures saab kõikide asjade kokkukruvimine ja paika panemine ;)

Korter ise on 105m2, kolm tuba, milles n.ö söögitoa ja elutoa vahelise seina sees on lükanduksed, mille vajaduse korral saab kinni panna. Siis on neljatoaline ;) Köök, magamistuba ja see kolmas tuba, mida kasutatakse külaliste ja arvutite ja hiljem siis ka laste jaoks :) Esimesel korrusel ning ainult kahepereelamu ongi. Äärmiselt vaikne ja rahulik. Mis veel? Seda ma juba mainisin, et kuus minutit kulub rongiga Baselisse... igatahes kuulub see kordamisele, sest see on lihtsalt niiii vahva! V6rreldes hetkeolukorraga ;) Kevadel saab siis isegi rattasõidu peale mõelda. Kohe kui rattad investeeringutesse kuuluma hakkavad.

Niimoodi me siin olemegi elanud. Palju ringijooksmist, aga seekord siis tulemuslikult. Kes plaanib ehk järgmisel aastal külla tulla, saab meie uut pesa nägema. Mis on isegi nagu pesa moodi ;) Me teeme kindlasti pilte, milline elamine enne oli ning milline see alates jaanuarist on. Mis ei tähenda, et jõuluks oleks vaja ilmtingimata dekoratiivset nänni saata, sest meil on niigi palju tolmu koguvaid asju. Need on enam-vähem ainsad asjad, mis meil olemas on. Ülejäänuga peab vaatama, kuidas funktsionaalsed asjad korteri jaoks kokku saavad ;) Konstruktiivseid kinke ootame küll, nt. pilte iseendast, sest meil on lõpuks plaanis perest ja kõikidest sõpradest-tuttavatest mõnna stend kokku panna ja kuna meil nüüd on seinapinda piiritult, siis ei ole põhjust, miks me seda teha ei võiks :) Kes esireas olla tahab, peab kiirustama, sest mõned pildid on meil juba järjekorras ootamas. Jõulukinkidest rääkides, siis sellel aastal on meil isegi ideid, mis me tahaks, kui kedagi kunagi peaks võib-olla vaevama piin, mida meile kinkida :D Niisama vihje korras mainin… hehehe :)

Nüüd teen natuke tööd ja siis koju ka. Vaatan, kas lumi on veel maas. Nimelt siin juba sadas lund ning autodel oli lumekiht Baselis peal. Gooo, winter! Läheme sellel nädalavahetusel ehk matkama, esimest lund näpuga katsuma, jne. Järgmisel nädalavahetusel on meil Jörgi sünnipäevaks saadud piletid Blue Man Groupile ja peaks uue Bondi ka ää tsekkama. Plaane on ning seega on oodata ka uusi postitusi. Sest need ettevõtmised ei kuluta nii palju energiat kui millegi suure organiseerimine :)

Kalli kõigile, kes veel meie lehele klikkavad ja nägudeni-tegudeni,
- M.hilinenudl6unapaus.ch -

Majanduskriis?

Me peame siinkohal ära mainima, et meil ei ole majanduskriis ;) Perekonnaeelarve suhtes, mitte et see kedagi huvitama peaks, aga... shveitsi frank on t6usuteel euroga v6rreldes. Täiesti tore on ju avasatada - ilma ülemuselt palgat6usu nurumata on järsku 10% palgat6us, hehehe :) Igatahes v6iks see veel natuke aega kesta, sest siis saate k6ik suuremad j6ulukingid :D

Mis vahepeal toimunud on, sellest kriban natuke hiljem :) Hinge kinni oodatades pole m6tet siiski närviliselt siia tagasi klikkida iga minut. Nii palju nüüd ka juhtunud ei ole ;)

Kalli,
M.kohvipaus.ch :)