Eeldusi on mitmeid

... edukaks karjääriks teadusradadel. Ei-ei, ma ei ole saanud nüüd üleöö targaks ning iseseisvaks m6tlevaks organismiks. Ma olen lihtsalt viimase kolme päeva jooksul umbes kümme asja ära unustanud, mis tegelikult ka tähtsad olid. Alustades hea s6bra sünnipäevast (siiamaani paneb see m6te mind punastama ja häbitunne v6tab v6imust) ning l6petades nüüd sellega, et mul olid juba asjad pakitud ning kodutee jalge all, kui viimasel hetkel koridori l6pust tuli küsimus - Monika, kas sa seminari ei tulegi kell 17:00. Ei no... eks ma tulen siis... dumpstidum, kuidas töö juures aega veeta, kui absoluutselt k6ik asjad on tehtud? Nüüd on isegi k6ik vajalik, mis oleks kannatanud veel oodata, tehtud. Ja ikka veel on pool tundi üle. Roni v6i mööda seinu ülesse. Ja ma olen päris kindel, et see on jälle sihuke seminar, kus k6ik l6pus täpselt nii kaua arutavad, et ma jään rongist napilt maha :D

Igatahes minu järjepidev süüdimatu asjade ära unustamine, sellel on juba piisav ajalugu. Ega enam lootust ei ole, et paremaks läheks. Jörg pole ka just k6ige suurem 6lek6rs. Koos unustame kohe kindlasti tähtsaid asju, mitte nii, et äkki ühel oleks meeles. Lahendus on k6ik üles kirjutada, aga see tähendab ju seda, et tuleb vahel kalendrile pilk peale ka heita... keeruline-keeruline. Nii et need keskkooliaegsed viiekroonised, mis Berit vähemalt tagasi alati küsis (tubli tüdruk, nägi, et sealt pole muidu midagi loota) ja Kristeli jäätisetuurid ülikooliajal (mida ta just mitte alati ei maininud hiljem, ehm... tagasihoidlikkus on küll voorus, kuid v6ib pankrotti viia ;) ), see oli vaid algus.

Kuid meil on meeles, kus ja mis kella ajal me laupäeval olema peame ;) Sest selline asi nagu puhkus ei lähe meil kunagi meelest! :) Ning Kristel ja minu ema v6ivad juba nüüd vaimu valmis panna pisikesteks tuurideks siia ja sinna poole piiri/(piire). Me oleme igatahes 6hinaga kohti välja otsinud. Ning finantsseisukohast on Kristelit ka veel midagi ootamas pluss rongipilet (et ta ikka ära ka läheks ;P).

Nüüd on ainult 20min veel, siis saab järgmises kohas edasi kulgeda (loodetavasti on siis ikka natuke huvitav ka). Hommikune loeng oli juba nii p6nev, et ma t6siselt sundisin ennast sinna jääma ka teiseks pooleks...

Muidu, ilm on ilus ja töönädal saab varsti otsa - mis on veel parem? Ach ja, puhkus hakkab (aga seda ma vist olen juba maininud, hehehe :) ).

Kallid,
- teie M -

Lihavõtted juba lännu...

No nii, nüüd on siis jälle igapäevane tööelu tagasi. Alles sai ju neid päevi loetud, et siis on 5 päeva vaba... nüüd on need viis päeva möödas ja tunne selline, et polekski teisi nagu olnud. Nõme värk. Viriseks natuke. Aga ei viitsi, sest ainult nädalake veel ning siis ju puhkus. Kohe täiesti ametlikult nädalaks vaba. Juhheeiii! :)

Ilmad on olnud sellised suvised. Laupäeva pärastlõunal väitis termomeeter 33 kraadi tundvat, täna enam nii palju ei olnud ja kallas vihma, aga soe oli ikkagi. Kevad on siia kohale jõudnud - to-re! :)

Uudised nagu tavaliselt - puudulikud :S Peale selle, et meil oli perekondlik vutivaatamine teisipäeval, mis lõppes sellega, et üks oli õnnelik ja teine oleks kedagi saapaga visanud. Mõnda euroopameistrist vutitähte näiteks, kes millegagi hakkama ei saanud. Aga jah, mis nüüd siis enam sellest. Elu läheb ju edasi. Nt. läks elu edasi eilse vutiõhtuga, kus tikkus vägisi juba uni peale - nii igav ei saa ju üks mäng olla?! Lõpuks soovisime mõlemad juba südamest, et Porto selle värava ära lööks. Aga ei... eks siis kahe nädala pärast vaatame, kes kuidas ja millise tulemusega ;) Vutiteema lõpuks - kunagi pidi ju mu uppuv Fantasy Premiershipi laev kohe lõplikult põhja minema. Nüüd juba kaks nädalat on olnud top1 Jörg. Ma pean seda juba kaks nädalat kuulama, et "terve hooaeg pole oluline esimene olla, ainult lõpptulemus loeb". Oh dear God, kas ma, palun, võiksin lõpuks vaid 1 punktiga võita ;)

Munadepühadele kohaselt - me värvisime mune ka. Pool aastat sai sibulakoori kokku korjatud, tulemust presenteerime siin. Pole nii porno kui Beriti oma, aga näevad ka suht head välja. Jänes ja Tibu tegid ületunde, mille eest neile ei makstud, sest majanduskriisis tuleb ikka raha kokku hoida ;)


Kallid kõigile ning hääd nädala jätku!
- M -

Köök, kaualubatud pildid

Pildid räägivad vast rohkem kui ma kirjeldada oskaks. Siin siis meie köögi areng ehk kuidas 86 Ikea pakist (pluss n+1 kruvist/naelast) sai hetkeks juba peaaegu valmis köök:















Kevadised tervitused 25kraadisest Baselist,
- M -

Kevad :)

No nii, nüüd on siis ametlikult kevad ja homme algab grillihooaeg. Ei, ma ei tee nalja, sest 1. aprill on ju juba möödas. Paar s6pra tulevad külla ning me siis m6tlesime, kuna siin ilm nii soe on, siis v6ib 6htuks ka grilli soojaks ajada ;) K6ik, kes seal p6hjas kadedust tunnevad, siis meil on - 20kraadi ja päikeselised päevad ;)

Iseenesest on ju tore, et esimene aprill möödas on, sest mul oli see "vahva" ettekanne eile. Mille jaoks ma terve eelmine nädal (sh. nädalavahetus) katseid tegin (mis isegi välja tulid enamvähem) ning siis kui katsed tehtud said, hakkasin ettekannet tegema. Mina, suur ettekandja, nagu ma olen. Aga mul on vähemalt p6hjust uhke olla oma tubli professori üle, kes oma lubadust pidas, 1. ta päriselt vaatas ka mu ettekande esmaspäeva öösel üle ning 2. ta oli juba eile hommikuks platsis. Natuke magamata ning turris oli, aga ta oli olemas. Ning kella 12 nägi teine juba päris OK välja. Aga see kuulub teemasse, "5 espressos later". Ettekandmisest... oh, jah, see tundus iseenesest ju k6ik nii lihtne, polnudki auditoorium pungil rahvast täis, kuid ikkagi oli seal see üks, kes absoluutselt k6ik mu jutu üles kirjutas ning niikui anti v6imalus kommentaarideks, siis oli selline tunne, et ma ei ole päris kindel, kas ma üldse olen midagi 6igesti ka teinud. Kuid selle eest peab ju hr. professor ka natuke vastutama. Pärastl6unal oli mul ametlik "ülemus-töötaja-motivatsiooni" jutuajamine. Ma ei osanud seda endale kuidagi ette kujutada, mis seal toimuma hakkab. Aga see oli selline, "ma arvan, et sa teed head tööd ja saab k6igiga hästi läbi, väääga hea. Nüüd sa v6id k6igi kohta midagi öelda, kui sul probleeme on... alustades minust". Ehm, kuidas palun? Ma ei saanudki päris täpselt aru, kas see oli testi m6ttes... et kui ma nüüd k6igist tagaselga miskit kommenteerin, siis tegelikult ma ei olegi nii probleemivaba ja s6bralik, v6i tahtis minu suur ülemus lihtsalt ka natuke klatshi kuulda ;-) Ma sain isegi kuidagi sellest kohast mööda, et ainus asi, mis siin ärritab on lause: ma olen see nädal Helsingis. Aga ma nii ääriveeri ümber nurga ikka pidin selle ära mainima. Vastutasuks oli see, et ma sain nüüd probleemivabalt oma puhkused selleks aastaks kirja panna - puhata on ju ka oluline :D Ning kuna hr. prof. arvab, et ma 50% palga eest hetkel liiga palju tööd teen, siis otseloomulikult täitsin ma need puhkusepaberid juba eile ära... enne kui ta meelt muuta v6ib ;) Aga jah, muidugi ma pean oma "saba" siin paigast nihutama, sest tulemusi on vaja. Kui tulemusi ei ole, siis ei saa ka see doktorantuur kunagi valmis. Ning selleks oleks meil/mul ikkagi nüüd juba seda esimest artiklit vaja. Iga kord kui ma m6tlen, et nüüd tuleb, pole enam palju katseid jäänud, siis leitakse ikka midagi, mis veel vaja teha. Nu jah. Nii kaua kui keegi ei virise, et ma miskit ei tee ;) Pärast eilset on nüüd selline pingelanguse moment, olen ikka veel 6igel teel, mitte kaugele j6udnud sel teel, kuid tee on siiski 6ige. Ning järgmine nädal on ju lihav6tted, ehk meil on ainult kolm tööpäeva ja siis on 5 päeva vaba, jippiii! ;) Easy :)

Pühapäeva pärastl6unal me otsustasime pausi mu töötamisse sisse planeerida. Me läksime nimelt matkama. Oleme ju juba pea kolm kuud uues kohas, aga kohta ise pole nii palju näinudki. Niisiis Jörg otsis sihukese 6-7km ringi ja kella kahest läks lahti. Alguses oli tore, siis läks ju muudkui mäest alla... l6pus läks ainult ülesse ja ülesse ja ülesse. Ma siis püüan uskuda juttu sellest, et ma olen lihtsalt treeningusse pausi jätnud ning sellepärast ma ei saanud esmaspäeval trepist käidud ;)

Järgmisel nädalal on ehk rohkem uudiseid, siis kriban ehk jälle.

Kallid teile sinna vesisesse Eestisse,
- M, kevad, juhhei! -