Otseloomulikult tundub päev ju tore, kui isegi päike välja tuleb. Nii vahelduse mõttes :-) Saab jälle talvejpoe kappi panna ja ennast mitte kurguni kinni mässida. Põhimõtteliselt saab ja saaks... sina saan ka, aga terve ülejäänud tsivilisatsioon ei mõista mind. Juba paar päeva vaatavad kõik mind tänaval nagu ilmaimet, sest ma käin täiesti tavalise kerge jope ning suvekingadega. Nu jah, minu peakene lihtsalt ei mõista, miks ma peaks ennast kinni nööpima ja higistama kui väljas on pea 20 kraadi sooja?! Ainult sellepärast, et on novembri keskpaik? Nu vut ei lähe massiga kaasa, vaatan enne ilmateadet kui kalendrit.
Ning pärast seda kui ma ilmateadet olen vaadanud, vaatan, et rongi peale jõuaksin. Esmaspäev hommik oli juba sihuke lõbus 300m jooks, kui rong juba peatuses oli :-D Mitte kõik meist ei treeni poolmaratoniks ning tegelikult ei pidanud ma selle rongi peale ka ju nii väga jõudma. Aga jõudsin, äärmiselt uhke enda üle, hehe! Täna hommikul oli vahvam olukord, sest ma jõudsin sinna lausa viis minutit varem. Ja otseloomulikult kui ma juba seal olen, siis ei pea see ronginäss ju tulema... ja ei tulnudki, selleks ajaks kui ma oleks pidanud juba Baselis olema, kähises mingi tädi hääl, et rong jääb hiljaks. Tõesti või? Ja mina veel mõtlesin, et miks rongi ei ole tulnud?! Sellistel hommikutel läheb kohe palju kannatust vaja, sest isegi see ei aita, et päike on väljas. Igatahes rong tuli, pea 25min hiljem, aga tuli! Ehk siis üks vagun, kõigepealt jääb ta hiljaks ning siis on ainult üks vagun?! Kui tore siis, et see oli juba enne minu peatust puupüsti täis! Nügelemine ja sõimlemine ja ahastus, et ICE on juba ammu läinud... tõesti, kui Deutsche Bahn lubab 10:08 Baselis olla ning su ICE kuhuiganes kaugele sõidab 10:13, siis otsi mingi kindlam viis kuidas sa õigeks ajaks kindla peale oma kaugsõidule jõuad. Aga lõpuks oli mammil nii suur lootus, et ehk ICE ootab. Otseloomulikult ootab, see on ju kõigest mingi tühine ühevaguniline peatunigaspeatuses lähirong, miks ei peaks ICE igas suures linnas ootama, kuni kõik sellised pisikesed tegelased kohale jõuavad. Tsss. Need olid äärmiselt piinarikkad 7min kuni ma sealt pääsesin. Tuiskasin siis trepist alla enne teisi, mul oli tegelikult vaja kunagi tööle ka jõuda. Ning kolmandal perroonil ei olnud seda "aissi" enam, mammi oli kindlasti ahastuses kui ta kunagi oma kümne kohvriga sinna jõudis. Aga see ei olnud ju veel kõik, muidugi mitte.
Ma ületan seda piiri kaks korda päevas pea kaks aastat juba ning mitte kunagi varem ei ole mitte üks shveitsi piirivalve mind kontrollinud. See pidi ju täna ajaloolise päevana kirja minema. Kaheksakesi nad seal seisid ja absoluutselt kõigilt nõuti dokumente. Ma juba teadsin kuidas see läheb, ma võtan oma ID-kaardi ja nemad vaatavad seda ning paluvad mul viisakalt kõrvale astuda. Ja nii see oligi. Kolmekesi mindi oma putkasse ja hakati uurima, mis asi see veel on. Umbes viie minuti pärast, kui mul oli juba viimane kannatus katkemas küsiti, kas mul äkki pass ka kaasas on. Otseloomulikult on mul pass kaasas, ja sünnitunnistus ja abielutunnistus koos tõlkega ning igaks juhuks juba ettevalmistatud surmatunnistus ka. Mina ei tea, mis kompuuterid nendel seal on, aga nad oleks võinud ju näha, et ma käin täiesti ametlikult siin tööl. Seda ma ei jõudnudki veel mainida, kui siis taheti juba tööluba näha. Ning nii nad jälle kadusid sinna putkasse. Natukese aja pärast tuldi välja ja sooviti head päeva. Ja droogikutsu? Ning vereproov, või midagi sellist? Ma olen äärmiselt pettunud, mul oleks ju veel 20min aega olnud seal seista ning mõelda, et eks ma siis homme olen jälle kahtlane kui tööle tulen, nii nagu igal teisel päeval kui ma neile oma tööga palgaraha teenin... Nii ma siis jõudsingi tööle pea 50min plaanitust hiljem. Tuuseldasin laboris ülihelikiirusel ringi ja siis vaatasin oma töömeilid üle. Tuli välja, et tänane loeng jääb ära. Tore, et ma siis ekstra varem ei tulnud sellepärast, et kõik valmis saada enne loengusse minekut.
Loo moraal: Päike toob ainult nädalavahetusel toreda päeva ;-)
Ilusat päev jätku teile ja tervitused suvisest kuuseehtes Baselist,
M :)
18/11/2009
13/11/2009
Vanad uudised
Kui varem ei jõua, siis tuleb lihtsalt vanu uudiseid postitada :)
Mulle ei ole kunagi meeldinud igasugused kostüümi- ja muidu mõttetegevust nõudvad üritused... seega olin suhteliselt kindel, et ma ei hakka oma pead selleaastase Hälloviiniga pead vaevama. Olime sünnipäevale kutsutud samaks õhtuks ja otseloolulikult oli teemakohaselt vaja riidesse panna... Jörg suutis mind siis lõpuks veenda ka minema ning niimoodi saigi lõpp kahele voodilinale, sest mingisugused kalleid vidinaid me endale selleks üheks korraks küll ostma ei hakanud ;)
Zoooo zis waaaz hälloviin-hälloviin-hälloviin :)

Minu arvamus on siiski endine, ei ole vaja ennast kellekski ega millekski transformeerida ning kui keegi tahab, et ma sünnipäevale tuleks, siis teemavälja võib tühjaks jätta :)
Mulle ei ole kunagi meeldinud igasugused kostüümi- ja muidu mõttetegevust nõudvad üritused... seega olin suhteliselt kindel, et ma ei hakka oma pead selleaastase Hälloviiniga pead vaevama. Olime sünnipäevale kutsutud samaks õhtuks ja otseloolulikult oli teemakohaselt vaja riidesse panna... Jörg suutis mind siis lõpuks veenda ka minema ning niimoodi saigi lõpp kahele voodilinale, sest mingisugused kalleid vidinaid me endale selleks üheks korraks küll ostma ei hakanud ;)
Zoooo zis waaaz hälloviin-hälloviin-hälloviin :)
Minu arvamus on siiski endine, ei ole vaja ennast kellekski ega millekski transformeerida ning kui keegi tahab, et ma sünnipäevale tuleks, siis teemavälja võib tühjaks jätta :)
Subscribe to:
Posts (Atom)