Ta-ta-ta-taaaaaa! Niisiis kuulutan välja kevade. Koju tulles päike säras ja taevas oli nii sinine ja muidugi rohi oli nii roheline. Üks pisike lumehang suure kuuse alla oligi veel jäänud, muidu oli täiesti kevad. Ning rõdul näitas termomeeter 19 kraadi ja oli nii mõnus soe, et oleks võinud sinna mõnulema jäädagi.
Ärge te siis hange kinni jääge seal! :) Ja hääd suusailma jätku... suusatada oleks ka tore olnud, aga nagu näha siis kõike ei saa...
- M -
18/01/2010
Kohvipaus
Vahel on äärmiselt vahva, kuidas arusaamised asjadest muutuvad. Nt., kella kümnene kohvipaus tööl, alguses äärmiselt naljakas, et kuidas inimesed teevad juba pausi pärast kahte tundi tööd. Hetkel - enam mitte nii naljakas ja on ju lausa tore pärast 2h tööd juba väike paus teha ning oma teist hommikukohvi nautida :) Kella kolmese kohvipausi olemasolu ei mõista ma siiski siiani, sest mingil ajal tuleb tööd ka ikka teha või nii. Igatahes naudin hetkel oma kohvi ja mõtlen sellele, et pooleteise tunni pärast on juba lõuna, juhhei! Neil päevadel kui pole hommikust õhtuni katseid on sellised pisiked asjad nii olulised, sest muidu ei suudaks kohe kuidagi siin istuda ja asjalik olla.
Arusaam talvest on ka muutunud. Et tuleb nautida päeva kui lumi on põlvini ja tee libe, sest järgmisel hommikul on 10 kraadi sooja ja kogu lumi on läinud selleks ajaks kui sa aknakatted üles jõuad tõmmata. See temperatuuri jälgimine on niikuinii mingi täiesti ebavajalik tegevus, sest tegelikult külm siin ju ei olegi olnud, no vähemalt siin... mis seal ülevalpool toimus, sellest on vist kõik lehed ka Eestis pasundanud. Meil oli vaid üks tore kojusõit Freiburgist kaks nädalat tagasi, kui terve päev sadas lund ja kella kümneks õhtul oli juba suht küsitav, kuidas me koju saame. Igatahes väärt kogemus, kui tavalise kiiruse asemel kahekümnega kiirteele sõita ja vaadata kuidas üks suur veok tagapeeglis aina suuremaks muutub ja lõpuks kaheksakümnega mööda tuiskab. Hehehehe, seda tõesti ei näe iga päev. Nagu ei vaja me ka pea poolteist tundi kojusõiduks, et siis tõeline Eesti - lumi ja kiirusepiirangud :) Mitte et mõni sellegipoolest poleks kihutanud, õnneks, siis ei juhunud midagi, sest kuskil lumehanges kükitada ja politseid oodata poleks küll viitsinud. Kunagi me jõudsime ju ikkagi koju ka ja peab mainima, lõunanaabrid olid selleks ajaks juba soola maha jõudnud panna, kui Saksamaa alles sahkasi välja ajas ;)
Samuti on muutunud minu usk iseendasse. Kui detsembri keskpaigas kodutöö anti, "vabal teemal" granti taotlus, teema ei tohtinud olla seotud enda uurimustööga, siis esimene mõte oli - tore oli, ei ole kahju, et otsa sai ja aga ma arvan, et ma võtan selle 2 ainepunkti asemel teise aine. Sellele järgnesid kümme meeldivat päeva tee ja taskurätikutega, sest mulle oli mingi pisik kallale tulnud. Otseloomulikult oli notsugripp, see oli ju talveunes siililegi selge ja ma ei peatu sellel teemal enam kauem... seagripp on ju palju popim kui täiesti tavaline külmetus, mis see ju ka tegelikult oli, aga misiganes. Kunagi jõulude ja uueaasta paiku siis otsustasin ennast kätte võtta ja natuke kodutöö jaoks lugeda... umbes nädal hiljem olin välja mõelnud teema (mida keegi polnud uurinud! arvatavasti sellepärast, et see pole eriti erutav... aga see pole enam minu rida). Ja veel üks nädal kirjutamiseks ning eelmisel neljapäeval sai e-mail kodutööga ära saadetud, lausa 23h enne tähtaja kukkumist. Eriti uhke selle kogu loo juures olen muidugi selle 23h pärast, sest seda pole vist kunagi juhtunud, et ma nii palju varem midagi valmis saan. Milleks siis tähtajad on, ikka selleks, et mitte varem midagi ära teha :)
Aga nüüd on ka see maailma pikim paus siin läbi ja tagasi tööinimeste hulka, tuleb ennelõunat ju ikka asjalik ka veel olla :)
Kallid,
- M -
Arusaam talvest on ka muutunud. Et tuleb nautida päeva kui lumi on põlvini ja tee libe, sest järgmisel hommikul on 10 kraadi sooja ja kogu lumi on läinud selleks ajaks kui sa aknakatted üles jõuad tõmmata. See temperatuuri jälgimine on niikuinii mingi täiesti ebavajalik tegevus, sest tegelikult külm siin ju ei olegi olnud, no vähemalt siin... mis seal ülevalpool toimus, sellest on vist kõik lehed ka Eestis pasundanud. Meil oli vaid üks tore kojusõit Freiburgist kaks nädalat tagasi, kui terve päev sadas lund ja kella kümneks õhtul oli juba suht küsitav, kuidas me koju saame. Igatahes väärt kogemus, kui tavalise kiiruse asemel kahekümnega kiirteele sõita ja vaadata kuidas üks suur veok tagapeeglis aina suuremaks muutub ja lõpuks kaheksakümnega mööda tuiskab. Hehehehe, seda tõesti ei näe iga päev. Nagu ei vaja me ka pea poolteist tundi kojusõiduks, et siis tõeline Eesti - lumi ja kiirusepiirangud :) Mitte et mõni sellegipoolest poleks kihutanud, õnneks, siis ei juhunud midagi, sest kuskil lumehanges kükitada ja politseid oodata poleks küll viitsinud. Kunagi me jõudsime ju ikkagi koju ka ja peab mainima, lõunanaabrid olid selleks ajaks juba soola maha jõudnud panna, kui Saksamaa alles sahkasi välja ajas ;)
Samuti on muutunud minu usk iseendasse. Kui detsembri keskpaigas kodutöö anti, "vabal teemal" granti taotlus, teema ei tohtinud olla seotud enda uurimustööga, siis esimene mõte oli - tore oli, ei ole kahju, et otsa sai ja aga ma arvan, et ma võtan selle 2 ainepunkti asemel teise aine. Sellele järgnesid kümme meeldivat päeva tee ja taskurätikutega, sest mulle oli mingi pisik kallale tulnud. Otseloomulikult oli notsugripp, see oli ju talveunes siililegi selge ja ma ei peatu sellel teemal enam kauem... seagripp on ju palju popim kui täiesti tavaline külmetus, mis see ju ka tegelikult oli, aga misiganes. Kunagi jõulude ja uueaasta paiku siis otsustasin ennast kätte võtta ja natuke kodutöö jaoks lugeda... umbes nädal hiljem olin välja mõelnud teema (mida keegi polnud uurinud! arvatavasti sellepärast, et see pole eriti erutav... aga see pole enam minu rida). Ja veel üks nädal kirjutamiseks ning eelmisel neljapäeval sai e-mail kodutööga ära saadetud, lausa 23h enne tähtaja kukkumist. Eriti uhke selle kogu loo juures olen muidugi selle 23h pärast, sest seda pole vist kunagi juhtunud, et ma nii palju varem midagi valmis saan. Milleks siis tähtajad on, ikka selleks, et mitte varem midagi ära teha :)
Aga nüüd on ka see maailma pikim paus siin läbi ja tagasi tööinimeste hulka, tuleb ennelõunat ju ikka asjalik ka veel olla :)
Kallid,
- M -
05/01/2010
Nagu sellest kõigest juba ei aitaks...
... siis peab kõmupress veel edasi segadust ja paanikat külvama. Ehk siis, meil saab sool otsa - siis on kaos! Ja kiirteedele tulevad kiirusepiirangud, õumaigaad :)
Igatahes, kellel soola ja seda moodsat kivisegu üle on, siis siin makstaks selle eest kõrget hinda. Äri missugune :)
Mina oleks isiklikult lume üle õnnelik, see niisama külm ilm on ka nõme. Siin põhja-Shveitsis valitsevad ju pea polaarjoone tagused temperatuurid, hommikul oli lausa -5 :)
kallid,
- M -
Igatahes, kellel soola ja seda moodsat kivisegu üle on, siis siin makstaks selle eest kõrget hinda. Äri missugune :)
Mina oleks isiklikult lume üle õnnelik, see niisama külm ilm on ka nõme. Siin põhja-Shveitsis valitsevad ju pea polaarjoone tagused temperatuurid, hommikul oli lausa -5 :)
kallid,
- M -
02/01/2010
Head uut aastat! :)
Tere ja head uut aastat! Kõlab mitte nii lennukalt kui "head uut aastat ja head ööd", aga publitseerimiskõlbulik on ka see lause.
Jõulud on üle elatud ning meie pisike aga tubli kuusk seisab ikka veel ning ei ole isegi mitte okkaid maha visanud :)
Perekondlikud kingikuhjad on ka jagatud ning isegi luuletust ei pidanud lugema, sest siin ei too ju jõuluvana kinke. Ühesõnaga nänni sai, hehe :)
Ning isegi uus aasta on saabunud. Äärmiselt rahulikult, sest kui kõik see, mis laual õhtu alguses oli söödud sai, siis aktiivsus langes nulli lähedale.
Ning mõnes mõttes on ju igavas maakohas tore elada, saab isegi kella 00:00 ajal välja minna ja ringi vaadata, mis teised kõik kokku on ostnud ja nüüd õhku lasevad. Freiburgis oli pigem see, et ära mine välja ja kui lähed, siis hoia eemale kõigist, kellel mingi süüdatav asi käes on, pluss veendu, et oled seljaga vastu seina - üllatuste vältimiseks. Kuigi jah, palju me ei näinud, sest udu oli täpselt nii paks, et me nägime vaevu naabermaja... uusaasta ilm nagu tavaliselt.
Igatahes teile kõigile head uut veelkord ning suuri maailmamuutvaid saavutusi aastal 2010! ;)
Teie sakslased :)
Jõulud on üle elatud ning meie pisike aga tubli kuusk seisab ikka veel ning ei ole isegi mitte okkaid maha visanud :)
Perekondlikud kingikuhjad on ka jagatud ning isegi luuletust ei pidanud lugema, sest siin ei too ju jõuluvana kinke. Ühesõnaga nänni sai, hehe :)
Ning isegi uus aasta on saabunud. Äärmiselt rahulikult, sest kui kõik see, mis laual õhtu alguses oli söödud sai, siis aktiivsus langes nulli lähedale.
Ning mõnes mõttes on ju igavas maakohas tore elada, saab isegi kella 00:00 ajal välja minna ja ringi vaadata, mis teised kõik kokku on ostnud ja nüüd õhku lasevad. Freiburgis oli pigem see, et ära mine välja ja kui lähed, siis hoia eemale kõigist, kellel mingi süüdatav asi käes on, pluss veendu, et oled seljaga vastu seina - üllatuste vältimiseks. Kuigi jah, palju me ei näinud, sest udu oli täpselt nii paks, et me nägime vaevu naabermaja... uusaasta ilm nagu tavaliselt.
Igatahes teile kõigile head uut veelkord ning suuri maailmamuutvaid saavutusi aastal 2010! ;)
Teie sakslased :)
Subscribe to:
Posts (Atom)