2011, nädal 21-23

Ega selle aja sisse palju muud ei mahtunudki. Aga vähemalt natuke on nüüd tunne, et olen midagi teinud ja saavutanud selle doktorantuuri käigus. Ning nagu teised ütlesid, siis ma peaksin enda üle natuke uhke ka olema :-)



Kallid!
- M -

2011, nädal 20

European Oral Microbiology Workshop

Neljapäeva varahommikul oli lend Amsterdami. Esmaspäeva hilisõhtul avastasin, et mul on rohkem asju, kui ma arvasin... seega oli suuremat kohvrit ikkagi vaja. Teisipäeval pärast tööd, Lörrachisse kohvrit ostma. Poode seal just palju pole, seega valik polnud just maailma suurim, aga ma leidsin ühe, mis oli EasyJeti kohaselt millimeetri pealt maksimum lubatud käsipagas, juhhuuu! :)
Ja siis pakkin teisipäeval, tuli välja, et see polnud ka ikka nii suur, kui ma arvasin. Aga lõpuks sai kõik vajalik sisse. Lend oli ka suht OK, ainult arvatust lühem. Kohvi ja muffini jaoks oli siiski aega ;) Magamine jäi ära. Amsterdamis maandudes kadus igasugune isu ära superplaani elluviimiseks, mis mul lennu ajal tekkis - läheks linna peale. Vihma sadas kohe ikka kõvasti... Booo, seega ma siis tegin endale lennujaamas olemise mõnusaks. Natuke lugesin, siis kondasin ringi, jõin hullupööra palju kohvi ja ei leidnud mitte midagi mõistlikku süüa.
Kunagi oli kell siis nii kaugel, et ma liikusin järgmise päevaplaanipunkti juurde - rong Zeisti. Põnev oli juba piletit ostes, sest näedsa, kui 9.80 EUR sentides ei ole, siis tuleb krediitkaardiga maksta ja sellele tuleb 1 euro veel otsa. Kellel on 10 eurot müntides, nagu tõsiselt?! Minul igatahes ei olnud. Aga mul oli krediitkaart ning mulle ju nii meeldib sellega igal pool maksta, eriti kuskil, kus palju inimesi trügimas ja masin näeb selline välja, et ma pole kindel, kas see kaart tagasi välja ka tuleb :P Aga tuli ning siiani pole keegi sellega veel Itaalia-siseseid lende ka broneerinud. Rongijaamas sain kahe teisega kokku, kes samale asjale sõitsid :)
Zeistis ootasime veel mõnedega Inglismaalt transfer-bussi konverentsikeskusesse ja siis seal ma olin, keset metsa ja umm... metsa! Esimesel õhtul oli veel õhtusöök ning mitteametlik avamine. Aga ma olin suhteliselt õnnelik, kui ma oma kriiksuva uksega toas tagasi olin ja magama sain.
Reede oli täisprogramm, hommikul kella 9:00 kuni 17:00 ettekannetega. Ma sain mõne koha pealt isegi natuke targemaks :) Seega kasu oli! Reede õhtul oli suur BBQ and disco :D Ehk siis kõik professorid said targusi jagada paari õlle taustal kuni tarkusi enam ei olnud ning ainult õlu jäi! Edasised kommentaarid on siinkohal üleliigsed...
Nädalavahetuse tsitaat sai siiski juba eelmisel õhtul välja antud - Monika on väsinud ning tahab kella 10 ajal magama minna kui uksest tuleb samal hetkel sisse suhteliselt vildakas tegelane, kes teatab - Hi, I'm Mike, I'm from London, who are you? Ma olen Monika ja ma olen väsinud, aga see sind vist ei huvita, eh? ;) Nii ma siis vestlesin Mike'iga kuni poole üheteistkümneni, aga siis oli kõik.
Laupäeva hommikul olid paralleelloengud ja pärast seda Monika suur ettekanne, mis läks täiesti normaalselt! :) Pärastlõunal polnud suurt programmi ning poole viiest läksid bussid Utrechti linnaekskusioonile. Kõigepealt paadisõit kanalil ning suupisted. Siis paadist tagasi maale, natuke linna peal ning siis õhtusöök hispaania restoranis. Pärast seda natuke giidiga jalutamist jälle ning magustoit kolmandas kohas. Professorid olid selleks hetkeks kõik juba suhteliselt "Hi, I'm Mike" seisus.
Pühapäeva hommikul puudusid pooled inimesed esimesest ettekanderingist :D Kohvipausi ajaks olid enam-vähem kõik kohal. Aga sellise ürituse puhul on need ju loomulikud kaod.
Kella kahe ajal oli asi läbi! Lennuaja järgi gruppidesse jaotatuna jagati inimesi taksodesse. Millegipärast olin ma kaks tundi arvatust varem tagasi lennujaamas, nu jah. Rongipileti ostmine seekond läks ainult müntide või debeetkaardiga - mhm, jätta võimalikult palju ma kontoinformatsiooni hollandi rongijaamadesse, see on minu elu suurim eesmärk. Stockholmi lendajatel polnud vaja vähemalt check-ini tormata, sest lennujaam oli seal juba kinni ning lennud tühistatud. Mina ja Mike, kes Londonisse EasyJetiga lendas, me siis läksime check-ini ja pärast seda läks ta omale vaikset nurka otsima, et kellegi lõputöö läbi lugeda, mis järgmisel päeval kuskile esitatud pidi olema :D
Turvakontrollist nii palju, et neil on seal inimskänner. Uuuuuu! Ma ei olnud varem näinud, aga mind ei lastud sellest läbi minna... pidin oma kingad jalast ära võtma ning taskud pahupidi pöörama ning kott pakiti ka täiesti lahti... Ma saan aru küll, miks, aga ma ei paista tõsiselt ka seda moodi ju välja nagu ma tahaks sealt midagi kaasa tuua, mis ei ole mujal Euroopas lubatud ;) Baselis ootasid nii prantslased kui shveitslased neid, kes kohvriga läbi tulid. Ju siis ka, et head-ja-paremat hollandi kraami konfiskeerida.
Pildid panen siis, kui ma need olen ära sorteerinud ning paremad välja valinud. Aga enamus teist on neid ju juba nii või teisiti näinud!

Kallid,
- teie konverentsi M -