Ta-ta-ta-taaaaaa! Niisiis kuulutan välja kevade. Koju tulles päike säras ja taevas oli nii sinine ja muidugi rohi oli nii roheline. Üks pisike lumehang suure kuuse alla oligi veel jäänud, muidu oli täiesti kevad. Ning rõdul näitas termomeeter 19 kraadi ja oli nii mõnus soe, et oleks võinud sinna mõnulema jäädagi.
Ärge te siis hange kinni jääge seal! :) Ja hääd suusailma jätku... suusatada oleks ka tore olnud, aga nagu näha siis kõike ei saa...
- M -
18/01/2010
Kohvipaus
Vahel on äärmiselt vahva, kuidas arusaamised asjadest muutuvad. Nt., kella kümnene kohvipaus tööl, alguses äärmiselt naljakas, et kuidas inimesed teevad juba pausi pärast kahte tundi tööd. Hetkel - enam mitte nii naljakas ja on ju lausa tore pärast 2h tööd juba väike paus teha ning oma teist hommikukohvi nautida :) Kella kolmese kohvipausi olemasolu ei mõista ma siiski siiani, sest mingil ajal tuleb tööd ka ikka teha või nii. Igatahes naudin hetkel oma kohvi ja mõtlen sellele, et pooleteise tunni pärast on juba lõuna, juhhei! Neil päevadel kui pole hommikust õhtuni katseid on sellised pisiked asjad nii olulised, sest muidu ei suudaks kohe kuidagi siin istuda ja asjalik olla.
Arusaam talvest on ka muutunud. Et tuleb nautida päeva kui lumi on põlvini ja tee libe, sest järgmisel hommikul on 10 kraadi sooja ja kogu lumi on läinud selleks ajaks kui sa aknakatted üles jõuad tõmmata. See temperatuuri jälgimine on niikuinii mingi täiesti ebavajalik tegevus, sest tegelikult külm siin ju ei olegi olnud, no vähemalt siin... mis seal ülevalpool toimus, sellest on vist kõik lehed ka Eestis pasundanud. Meil oli vaid üks tore kojusõit Freiburgist kaks nädalat tagasi, kui terve päev sadas lund ja kella kümneks õhtul oli juba suht küsitav, kuidas me koju saame. Igatahes väärt kogemus, kui tavalise kiiruse asemel kahekümnega kiirteele sõita ja vaadata kuidas üks suur veok tagapeeglis aina suuremaks muutub ja lõpuks kaheksakümnega mööda tuiskab. Hehehehe, seda tõesti ei näe iga päev. Nagu ei vaja me ka pea poolteist tundi kojusõiduks, et siis tõeline Eesti - lumi ja kiirusepiirangud :) Mitte et mõni sellegipoolest poleks kihutanud, õnneks, siis ei juhunud midagi, sest kuskil lumehanges kükitada ja politseid oodata poleks küll viitsinud. Kunagi me jõudsime ju ikkagi koju ka ja peab mainima, lõunanaabrid olid selleks ajaks juba soola maha jõudnud panna, kui Saksamaa alles sahkasi välja ajas ;)
Samuti on muutunud minu usk iseendasse. Kui detsembri keskpaigas kodutöö anti, "vabal teemal" granti taotlus, teema ei tohtinud olla seotud enda uurimustööga, siis esimene mõte oli - tore oli, ei ole kahju, et otsa sai ja aga ma arvan, et ma võtan selle 2 ainepunkti asemel teise aine. Sellele järgnesid kümme meeldivat päeva tee ja taskurätikutega, sest mulle oli mingi pisik kallale tulnud. Otseloomulikult oli notsugripp, see oli ju talveunes siililegi selge ja ma ei peatu sellel teemal enam kauem... seagripp on ju palju popim kui täiesti tavaline külmetus, mis see ju ka tegelikult oli, aga misiganes. Kunagi jõulude ja uueaasta paiku siis otsustasin ennast kätte võtta ja natuke kodutöö jaoks lugeda... umbes nädal hiljem olin välja mõelnud teema (mida keegi polnud uurinud! arvatavasti sellepärast, et see pole eriti erutav... aga see pole enam minu rida). Ja veel üks nädal kirjutamiseks ning eelmisel neljapäeval sai e-mail kodutööga ära saadetud, lausa 23h enne tähtaja kukkumist. Eriti uhke selle kogu loo juures olen muidugi selle 23h pärast, sest seda pole vist kunagi juhtunud, et ma nii palju varem midagi valmis saan. Milleks siis tähtajad on, ikka selleks, et mitte varem midagi ära teha :)
Aga nüüd on ka see maailma pikim paus siin läbi ja tagasi tööinimeste hulka, tuleb ennelõunat ju ikka asjalik ka veel olla :)
Kallid,
- M -
Arusaam talvest on ka muutunud. Et tuleb nautida päeva kui lumi on põlvini ja tee libe, sest järgmisel hommikul on 10 kraadi sooja ja kogu lumi on läinud selleks ajaks kui sa aknakatted üles jõuad tõmmata. See temperatuuri jälgimine on niikuinii mingi täiesti ebavajalik tegevus, sest tegelikult külm siin ju ei olegi olnud, no vähemalt siin... mis seal ülevalpool toimus, sellest on vist kõik lehed ka Eestis pasundanud. Meil oli vaid üks tore kojusõit Freiburgist kaks nädalat tagasi, kui terve päev sadas lund ja kella kümneks õhtul oli juba suht küsitav, kuidas me koju saame. Igatahes väärt kogemus, kui tavalise kiiruse asemel kahekümnega kiirteele sõita ja vaadata kuidas üks suur veok tagapeeglis aina suuremaks muutub ja lõpuks kaheksakümnega mööda tuiskab. Hehehehe, seda tõesti ei näe iga päev. Nagu ei vaja me ka pea poolteist tundi kojusõiduks, et siis tõeline Eesti - lumi ja kiirusepiirangud :) Mitte et mõni sellegipoolest poleks kihutanud, õnneks, siis ei juhunud midagi, sest kuskil lumehanges kükitada ja politseid oodata poleks küll viitsinud. Kunagi me jõudsime ju ikkagi koju ka ja peab mainima, lõunanaabrid olid selleks ajaks juba soola maha jõudnud panna, kui Saksamaa alles sahkasi välja ajas ;)
Samuti on muutunud minu usk iseendasse. Kui detsembri keskpaigas kodutöö anti, "vabal teemal" granti taotlus, teema ei tohtinud olla seotud enda uurimustööga, siis esimene mõte oli - tore oli, ei ole kahju, et otsa sai ja aga ma arvan, et ma võtan selle 2 ainepunkti asemel teise aine. Sellele järgnesid kümme meeldivat päeva tee ja taskurätikutega, sest mulle oli mingi pisik kallale tulnud. Otseloomulikult oli notsugripp, see oli ju talveunes siililegi selge ja ma ei peatu sellel teemal enam kauem... seagripp on ju palju popim kui täiesti tavaline külmetus, mis see ju ka tegelikult oli, aga misiganes. Kunagi jõulude ja uueaasta paiku siis otsustasin ennast kätte võtta ja natuke kodutöö jaoks lugeda... umbes nädal hiljem olin välja mõelnud teema (mida keegi polnud uurinud! arvatavasti sellepärast, et see pole eriti erutav... aga see pole enam minu rida). Ja veel üks nädal kirjutamiseks ning eelmisel neljapäeval sai e-mail kodutööga ära saadetud, lausa 23h enne tähtaja kukkumist. Eriti uhke selle kogu loo juures olen muidugi selle 23h pärast, sest seda pole vist kunagi juhtunud, et ma nii palju varem midagi valmis saan. Milleks siis tähtajad on, ikka selleks, et mitte varem midagi ära teha :)
Aga nüüd on ka see maailma pikim paus siin läbi ja tagasi tööinimeste hulka, tuleb ennelõunat ju ikka asjalik ka veel olla :)
Kallid,
- M -
05/01/2010
Nagu sellest kõigest juba ei aitaks...
... siis peab kõmupress veel edasi segadust ja paanikat külvama. Ehk siis, meil saab sool otsa - siis on kaos! Ja kiirteedele tulevad kiirusepiirangud, õumaigaad :)
Igatahes, kellel soola ja seda moodsat kivisegu üle on, siis siin makstaks selle eest kõrget hinda. Äri missugune :)
Mina oleks isiklikult lume üle õnnelik, see niisama külm ilm on ka nõme. Siin põhja-Shveitsis valitsevad ju pea polaarjoone tagused temperatuurid, hommikul oli lausa -5 :)
kallid,
- M -
Igatahes, kellel soola ja seda moodsat kivisegu üle on, siis siin makstaks selle eest kõrget hinda. Äri missugune :)
Mina oleks isiklikult lume üle õnnelik, see niisama külm ilm on ka nõme. Siin põhja-Shveitsis valitsevad ju pea polaarjoone tagused temperatuurid, hommikul oli lausa -5 :)
kallid,
- M -
02/01/2010
Head uut aastat! :)
Tere ja head uut aastat! Kõlab mitte nii lennukalt kui "head uut aastat ja head ööd", aga publitseerimiskõlbulik on ka see lause.
Jõulud on üle elatud ning meie pisike aga tubli kuusk seisab ikka veel ning ei ole isegi mitte okkaid maha visanud :)
Perekondlikud kingikuhjad on ka jagatud ning isegi luuletust ei pidanud lugema, sest siin ei too ju jõuluvana kinke. Ühesõnaga nänni sai, hehe :)
Ning isegi uus aasta on saabunud. Äärmiselt rahulikult, sest kui kõik see, mis laual õhtu alguses oli söödud sai, siis aktiivsus langes nulli lähedale.
Ning mõnes mõttes on ju igavas maakohas tore elada, saab isegi kella 00:00 ajal välja minna ja ringi vaadata, mis teised kõik kokku on ostnud ja nüüd õhku lasevad. Freiburgis oli pigem see, et ära mine välja ja kui lähed, siis hoia eemale kõigist, kellel mingi süüdatav asi käes on, pluss veendu, et oled seljaga vastu seina - üllatuste vältimiseks. Kuigi jah, palju me ei näinud, sest udu oli täpselt nii paks, et me nägime vaevu naabermaja... uusaasta ilm nagu tavaliselt.
Igatahes teile kõigile head uut veelkord ning suuri maailmamuutvaid saavutusi aastal 2010! ;)
Teie sakslased :)
Jõulud on üle elatud ning meie pisike aga tubli kuusk seisab ikka veel ning ei ole isegi mitte okkaid maha visanud :)
Perekondlikud kingikuhjad on ka jagatud ning isegi luuletust ei pidanud lugema, sest siin ei too ju jõuluvana kinke. Ühesõnaga nänni sai, hehe :)
Ning isegi uus aasta on saabunud. Äärmiselt rahulikult, sest kui kõik see, mis laual õhtu alguses oli söödud sai, siis aktiivsus langes nulli lähedale.
Ning mõnes mõttes on ju igavas maakohas tore elada, saab isegi kella 00:00 ajal välja minna ja ringi vaadata, mis teised kõik kokku on ostnud ja nüüd õhku lasevad. Freiburgis oli pigem see, et ära mine välja ja kui lähed, siis hoia eemale kõigist, kellel mingi süüdatav asi käes on, pluss veendu, et oled seljaga vastu seina - üllatuste vältimiseks. Kuigi jah, palju me ei näinud, sest udu oli täpselt nii paks, et me nägime vaevu naabermaja... uusaasta ilm nagu tavaliselt.
Igatahes teile kõigile head uut veelkord ning suuri maailmamuutvaid saavutusi aastal 2010! ;)
Teie sakslased :)
23/12/2009
Sünnipäevameenutused...
... tulevad täna, sest mul ei ole aega olnud eriti enne. Miks ei ole aega, aga sellepärast, et ma olin haige. Põhimõtteliselt olen ma natuke ikka veel haige, aga nüüd töötab mõte vähemalt natuke ja ma suudan oma funktsionaalsuses ka midagi muud peale hingamise teha. Millest see kõik alguse sai - meie hullust jõulurallist! Ma olen ju koguaeg olnud veendunud, et see ostuhullus enne jõule ei saa tervisele kasulik olla. Nu see kord siis ei olnud ka sõna otseses mõttes mitte. Nii ma siis istusin terve eelmise nädala kodus ja vegeteerisin - kolmapäeval käisin arsti juures, sest mul oli haiguslehte vaja... ei olnud notsugripp, aga ega see ka palju hullem olla ei saa kui see külmetus, mille tõttu ma ikka veel nagu elevant ringi tuututan.
Aga sünnipäevast - tore on kui kingid tulevad nii nädal enne ja nädal pärast õiget päeva, peol polekski nagu lõppu :D Igatahes aitäh kõigile, kes meeles pidasid. DVD vaatamisega oleme täpselt nii kaugel, et esimene osa on vaadatud ning pajalapid ripuvad köögis, ei raatsi teisi üldse mustaks tehagi... ja muu nänn on kapi peal, et kõik näeksid, mis mulle siis kingiti. Vastupidiselt kõigile teistele, siis mina käisin tööl oma sünnipäeval, tegin paar piparkooki ja muffinit ja siis suhtlesin inimestega ;) Ega eriti nagu tööpäev polnudki, aga natuke olin ikka kasulik ka. Selle arvelt ja koogiga äraostmisega sain sünnipäeva nädala reede vabaks ;) Leian, et see oli päris hea diil. Tegelikult mul oli see reede ju nautimiseks ning väljamagamiseks planeeritud, sellest ei tulnud midagi välja... hommikul poole üheksast tuldi vannituppa plaate seina panema, yay! See ei olnud meie kummagi jaoks just kõige lõbusam hommik, sest me jõudsime alles poole kolmest magama...
Käisime Zürichis Sunrise Avenued kuulamas. See on muidugi omaette lugu, sest algelt pidi kontsert Winterthuris toimuma, nihutati nii kohta kui aega. Vähemalt nii internetis väideti. Koht oli siis Zürich ja aeg 21.00. Seadsime ennast seitsme paiku teele ja otseloomulikult pidi alla sadama kõike võimalikku... äärmiselt tore, sest paanika haarab ju kogu rahvast kui ilmastikuolud ei ole mittevesised. Pole suurt vahet ka naaberriigis. Igatahes olime me juba 19:40 Zürichis ja siis asi alles läks huvitavaks, paduvihm ning absoluutselt iga tänav oli üles kaevatud ja polnud ei mingit paremale-vasakule viivaid teid nagu me kaardi pealt nägime, oli ainult mingi hull mülgas. Kahekümnega mööda punaste laternate tänavat ei pole just ka kõige meeldivam, eriti kui poole ajast seisad ;) Igatahes ma ei teagi, kust ja kuidas me kunagi plaanitud parkla leidsime ning kaheksa minutit enne väljakuulutatud 21:00 olime me kontserdiks valmis. Ainult, et kella üheksast marssis lavale juba Sunrise ise, seega me pole päris kindlad, mis ajaks me oleks pidanud kohal olema, et kõike näha :D Vähemalt nägime siis kõike, mille pärast me sinna läinud olime ja peab mainima, et pärast paari esimest lugu läks isegi see hull kohalesõit meelest ;)
Anyway, see on põhjus, miks me leiame, et nad on ikka ja jälle vaatamist-kuulamist väärt... sest nad on kõige muu hulgas ka naljakad :)
Ma arvan ka, et see tätoveering paremal käel on äärmiselt supergeil ("forever yours", mitte see supermänni oma ;) ), aga ma olen liiga jänes, et selles suhtes midagi ette võtta. Vot nii palju siis meie kontserdist, kes tahab võib ise edasi youtuubida :)
Tagasi koju ei leidnud me ka muidugi teed, sest ühel hetkel kadus sildilt Basel ning valida oli kas Luzern/Bern või mitte midagi :D Siis oli juba liiga naljakas, kunagi ja kuidagi me jõudsime koju ka, juhhuu! Ning nägime isegi plaadionu jaoks enam-vähem välja.
Sama nädala lõpetuseks oli pühapäeval väike perekeskne sünnipäeva tähistamine, ehk siis väike tähistamine = palju kinke ;) Ja uue laua saime ka. Meie megamaasturisse ei mahu ju mitte midagi ära, seega pidid teised meie eest poodi minema ja siis veel transportteenust ka osutama. Pärast meeleolukat kruvimist ja veendumist, et meil oli põhjus, miks me pärast kööki otsustasime pausi pidada Ikeaga :D - sai see isegi kõik neli jalga alla.
Selline ta siis on:
Nagu näha siis ka meil on jõulumeeleolu missugune, päike särab ja väljas on kuskil kümme kraadi sooja. Nädal algas veel hullu lumelükkamisega, siis nüüd võib juba flip-flopid jälle kapipõhjast välja koukida ja suve ootama jääda. See ei käi muidugi kogu bundesrebubliiki kohta - eile uudistes oli see nii, et kuskil kaugel lõunas on soe ja ilus, ei lund ega kümakraade ja siis tuli pilt Freiburgist ja termomeetrist. Mis teha, kogu ülejäänud Saksamaa on ju lumme mattunud ja arvestades, et täna kõik kuskile sõita tahavad (kohe kui nad poes on käinud ;) ) - siis tuleks vist pikka närvi ja häid talvekumme soovida!
Meil on ka kõige suurem ettevalmistus tehtud jõuluks - meil on nulg. Sest nagu välja tuleb siis sakslased laulavad ka ju nulust, seega meie jõulukuuse laul on täiesti vale. Säh sulle siis. Igatahes selle me ostsime juba eelmine reede, seisime ja külmetasime ja ootasime kuni mingi mammi kõik puud oli üle vaadanud, mis müügiks olid - mis oli liiga lai ja mis liiga pikk, siis ei olnud piisavalt oksi, etc. Arvestades, et see oli ainus päev kus siin lõunaosariigis hullult külm oli - ei olnud selle nulunässiga seal hea seista ja oodata. Lõpuks saime siis kätte, sest kuuseonul viskas sellest mammist kopa ette ja lasi meil ära maksta :) Pakkisime siis puu oma supermaasturisse, eelnevalt pidime muidugi tagaistmed likvideerima, et ruumi oleks ja missioon - meie esimene jõulupuu - oli täidetud. Millegipärast ma arvasin, et me saime kunagi kellegi vana kuusejala, aga pärast keldris ja pööningul möllamist tuleb välja, et meil ei ole seda... me siis läheme täna vaatama, kas poes veel mõnda on. See saab nii tore olema, kindlasti on ainult ala 100 eurosed järgi :D siis ma panen Jörgi ehitama :D ja sellest tuleb siis kindlasti järgmine fotoblogi :D kuidas me jõulude lõpuks kuuse püsti saime, hehehehe ;)
Ilusat jõuluaega ning kui meie nulg ehitud on ja ilusasti seisab, siis postitan ka pildi :)
Kallid,
teie suvepäkapikk
Aga sünnipäevast - tore on kui kingid tulevad nii nädal enne ja nädal pärast õiget päeva, peol polekski nagu lõppu :D Igatahes aitäh kõigile, kes meeles pidasid. DVD vaatamisega oleme täpselt nii kaugel, et esimene osa on vaadatud ning pajalapid ripuvad köögis, ei raatsi teisi üldse mustaks tehagi... ja muu nänn on kapi peal, et kõik näeksid, mis mulle siis kingiti. Vastupidiselt kõigile teistele, siis mina käisin tööl oma sünnipäeval, tegin paar piparkooki ja muffinit ja siis suhtlesin inimestega ;) Ega eriti nagu tööpäev polnudki, aga natuke olin ikka kasulik ka. Selle arvelt ja koogiga äraostmisega sain sünnipäeva nädala reede vabaks ;) Leian, et see oli päris hea diil. Tegelikult mul oli see reede ju nautimiseks ning väljamagamiseks planeeritud, sellest ei tulnud midagi välja... hommikul poole üheksast tuldi vannituppa plaate seina panema, yay! See ei olnud meie kummagi jaoks just kõige lõbusam hommik, sest me jõudsime alles poole kolmest magama...
Käisime Zürichis Sunrise Avenued kuulamas. See on muidugi omaette lugu, sest algelt pidi kontsert Winterthuris toimuma, nihutati nii kohta kui aega. Vähemalt nii internetis väideti. Koht oli siis Zürich ja aeg 21.00. Seadsime ennast seitsme paiku teele ja otseloomulikult pidi alla sadama kõike võimalikku... äärmiselt tore, sest paanika haarab ju kogu rahvast kui ilmastikuolud ei ole mittevesised. Pole suurt vahet ka naaberriigis. Igatahes olime me juba 19:40 Zürichis ja siis asi alles läks huvitavaks, paduvihm ning absoluutselt iga tänav oli üles kaevatud ja polnud ei mingit paremale-vasakule viivaid teid nagu me kaardi pealt nägime, oli ainult mingi hull mülgas. Kahekümnega mööda punaste laternate tänavat ei pole just ka kõige meeldivam, eriti kui poole ajast seisad ;) Igatahes ma ei teagi, kust ja kuidas me kunagi plaanitud parkla leidsime ning kaheksa minutit enne väljakuulutatud 21:00 olime me kontserdiks valmis. Ainult, et kella üheksast marssis lavale juba Sunrise ise, seega me pole päris kindlad, mis ajaks me oleks pidanud kohal olema, et kõike näha :D Vähemalt nägime siis kõike, mille pärast me sinna läinud olime ja peab mainima, et pärast paari esimest lugu läks isegi see hull kohalesõit meelest ;)
Anyway, see on põhjus, miks me leiame, et nad on ikka ja jälle vaatamist-kuulamist väärt... sest nad on kõige muu hulgas ka naljakad :)
Ma arvan ka, et see tätoveering paremal käel on äärmiselt supergeil ("forever yours", mitte see supermänni oma ;) ), aga ma olen liiga jänes, et selles suhtes midagi ette võtta. Vot nii palju siis meie kontserdist, kes tahab võib ise edasi youtuubida :)
Tagasi koju ei leidnud me ka muidugi teed, sest ühel hetkel kadus sildilt Basel ning valida oli kas Luzern/Bern või mitte midagi :D Siis oli juba liiga naljakas, kunagi ja kuidagi me jõudsime koju ka, juhhuu! Ning nägime isegi plaadionu jaoks enam-vähem välja.
Sama nädala lõpetuseks oli pühapäeval väike perekeskne sünnipäeva tähistamine, ehk siis väike tähistamine = palju kinke ;) Ja uue laua saime ka. Meie megamaasturisse ei mahu ju mitte midagi ära, seega pidid teised meie eest poodi minema ja siis veel transportteenust ka osutama. Pärast meeleolukat kruvimist ja veendumist, et meil oli põhjus, miks me pärast kööki otsustasime pausi pidada Ikeaga :D - sai see isegi kõik neli jalga alla.
Selline ta siis on:
Nagu näha siis ka meil on jõulumeeleolu missugune, päike särab ja väljas on kuskil kümme kraadi sooja. Nädal algas veel hullu lumelükkamisega, siis nüüd võib juba flip-flopid jälle kapipõhjast välja koukida ja suve ootama jääda. See ei käi muidugi kogu bundesrebubliiki kohta - eile uudistes oli see nii, et kuskil kaugel lõunas on soe ja ilus, ei lund ega kümakraade ja siis tuli pilt Freiburgist ja termomeetrist. Mis teha, kogu ülejäänud Saksamaa on ju lumme mattunud ja arvestades, et täna kõik kuskile sõita tahavad (kohe kui nad poes on käinud ;) ) - siis tuleks vist pikka närvi ja häid talvekumme soovida!
Meil on ka kõige suurem ettevalmistus tehtud jõuluks - meil on nulg. Sest nagu välja tuleb siis sakslased laulavad ka ju nulust, seega meie jõulukuuse laul on täiesti vale. Säh sulle siis. Igatahes selle me ostsime juba eelmine reede, seisime ja külmetasime ja ootasime kuni mingi mammi kõik puud oli üle vaadanud, mis müügiks olid - mis oli liiga lai ja mis liiga pikk, siis ei olnud piisavalt oksi, etc. Arvestades, et see oli ainus päev kus siin lõunaosariigis hullult külm oli - ei olnud selle nulunässiga seal hea seista ja oodata. Lõpuks saime siis kätte, sest kuuseonul viskas sellest mammist kopa ette ja lasi meil ära maksta :) Pakkisime siis puu oma supermaasturisse, eelnevalt pidime muidugi tagaistmed likvideerima, et ruumi oleks ja missioon - meie esimene jõulupuu - oli täidetud. Millegipärast ma arvasin, et me saime kunagi kellegi vana kuusejala, aga pärast keldris ja pööningul möllamist tuleb välja, et meil ei ole seda... me siis läheme täna vaatama, kas poes veel mõnda on. See saab nii tore olema, kindlasti on ainult ala 100 eurosed järgi :D siis ma panen Jörgi ehitama :D ja sellest tuleb siis kindlasti järgmine fotoblogi :D kuidas me jõulude lõpuks kuuse püsti saime, hehehehe ;)
Ilusat jõuluaega ning kui meie nulg ehitud on ja ilusasti seisab, siis postitan ka pildi :)
Kallid,
teie suvepäkapikk
Subscribe to:
Posts (Atom)