Igatahes, nüüd vaja veel vaid töö ära köita ja siis saan ametliku paberi ka kätte!
Kallid,
Teie Dr M :)
13/06/2013
Tehtud :)
Täna kuus aastat tagasi lõpetasin magistri ja täna kaitsesin lõpuks oma doktoritöö! Vau! Kaitsmine kui selline polnud midagi hullu, ootasin kuidagi midagi palju keerulisemat. Aga samas, ma olen ju ka niiiiii tark :P
Igatahes, nüüd vaja veel vaid töö ära köita ja siis saan ametliku paberi ka kätte!
Kallid,
Teie Dr M :)
Igatahes, nüüd vaja veel vaid töö ära köita ja siis saan ametliku paberi ka kätte!
Kallid,
Teie Dr M :)
24/05/2013
Järgmine kord...
... kui keegi või siis nagu minu puhul, kõik, hullu paanikat tekitasid seoses kortisooni süstiga selga, siis... tegelikult polnud see üldse valus. Mitte et mõte suurest hobusenõelast otse selgroo vahele juba ise paanikat ei põhjustaks, aga jah, tegelikult valus polnud. Muidugi kindlasti mängis mingit rolli ka suur adrenaliini produtseerimine, sest ma olin vaimselt ette valmistanud ennast hullule protseduurile. Pool tundi, kaks arsti, kellest üks püüdis mind lõbustada samal ajal kui teine süstlaid selga toppis.
Siiamaani pole suurt muutust veel olnud - midagi ei valuta enam, see on minu jaoks positiivne :) Pärast nelja nädalat ishiast, kui enam midagi ei valuta -> äärmiselt positiivne tegelikult!!! Nüüd peab veel ainult disk nii palju tagasi liikuma, et saaksin jalas kõiki muskleid kontrollida ja neurokirurgi külastus vaid konsultatsiooniga piirduks ;)
Seega paar "Monika jala tantsu" oleksid siinkohal vajalikud!
Täna olin füsioteraapias, ma olen küll juba kaua kodunt ära, aga see tüüp, kes minuga tegeleb... arvan, et Berit oleks ka nõus natuke varvast valutama, kui selline tegelane appi tuleks :D Isiklike vaatluste kohaselt oli see ainus minust noorem noormees seal, muidu on kõik vanuseklassis 50+.
Niisiis, tantsukava, et mu jalg kaitsmiseks ja puhkuseks OK on! Aitäh! :)
Järgmine kord murder dinner siis Luksemburg... kunagi. Hetkel on vaja ka õppida, et ma siis ikka Fr. Dr. koju tuleksin 12. juunil! :P
Kallid,
M :)
Siiamaani pole suurt muutust veel olnud - midagi ei valuta enam, see on minu jaoks positiivne :) Pärast nelja nädalat ishiast, kui enam midagi ei valuta -> äärmiselt positiivne tegelikult!!! Nüüd peab veel ainult disk nii palju tagasi liikuma, et saaksin jalas kõiki muskleid kontrollida ja neurokirurgi külastus vaid konsultatsiooniga piirduks ;)
Seega paar "Monika jala tantsu" oleksid siinkohal vajalikud!
Täna olin füsioteraapias, ma olen küll juba kaua kodunt ära, aga see tüüp, kes minuga tegeleb... arvan, et Berit oleks ka nõus natuke varvast valutama, kui selline tegelane appi tuleks :D Isiklike vaatluste kohaselt oli see ainus minust noorem noormees seal, muidu on kõik vanuseklassis 50+.
Niisiis, tantsukava, et mu jalg kaitsmiseks ja puhkuseks OK on! Aitäh! :)
Järgmine kord murder dinner siis Luksemburg... kunagi. Hetkel on vaja ka õppida, et ma siis ikka Fr. Dr. koju tuleksin 12. juunil! :P
Kallid,
M :)
07/05/2013
Ishias vol 2
Mõned ootavad kindlasti must-valget krimilugu, aga selle kirjutamisega läheb kauem. Aga see tuleb ka kunagi :)
Hetke uudiste lainelt võin mainida, et mul on siis nüüd ametlik check-up seljale järgmisel esmaspäeval. Tuli välja, et kui osaliselt jalga kontrollida ei saa enam, siis peaks ikka vaatama, mis seal lahti on. Kuna ma pole kuskil õnnetuses ega muidu põrutada saanud, siis on arvatavasti disk surub "lihtsalt" närvi juurele ja kui närv jälle omaette olla saab... p-e-a-k-s tunne tagasi tulema. Umbestäpselt ühe millimeetri kaupa päevas - hmm, ma teadsin, et mingil hetkel oma elus olen ma õnnelik, et mul on lühikesed jalad. Ehk siis alla kolme aasta peaks aega võtma kuni kõik jälle normis on :D 10 % juhtudest tuleb opereerida, ma ei tea, mis on minu argument, miks ma peaksin olema see ülejäänud 90... aga vahelduse mõttes oleks tore, kui midagi ka hästi läheks. Üleüldine tiritammekasvatamisetunne jätkub!
Lõputöö on dekanaati esitatud. Täna on koosolek. Vaatame, mis saab. Emotsioon on laes. Juhhuuuu!
Homme õhtul sõidame Luksemburgi, lihtsalt niisama. Uurime veel, mis muidu teele jääb või muidu huvitav tundub ja naudime oma pikka nädalavahetust. Sest esmaspäeval on selg ja kohe kindlasti tuleb mingil hetkel ka see lõputöö jälle päevakorda. Ja mul ei ole ikka veel kaitsmiskuupäeva, kui keegi huvi peaks tundma ;)
Kallid,
M :)
Hetke uudiste lainelt võin mainida, et mul on siis nüüd ametlik check-up seljale järgmisel esmaspäeval. Tuli välja, et kui osaliselt jalga kontrollida ei saa enam, siis peaks ikka vaatama, mis seal lahti on. Kuna ma pole kuskil õnnetuses ega muidu põrutada saanud, siis on arvatavasti disk surub "lihtsalt" närvi juurele ja kui närv jälle omaette olla saab... p-e-a-k-s tunne tagasi tulema. Umbestäpselt ühe millimeetri kaupa päevas - hmm, ma teadsin, et mingil hetkel oma elus olen ma õnnelik, et mul on lühikesed jalad. Ehk siis alla kolme aasta peaks aega võtma kuni kõik jälle normis on :D 10 % juhtudest tuleb opereerida, ma ei tea, mis on minu argument, miks ma peaksin olema see ülejäänud 90... aga vahelduse mõttes oleks tore, kui midagi ka hästi läheks. Üleüldine tiritammekasvatamisetunne jätkub!
Lõputöö on dekanaati esitatud. Täna on koosolek. Vaatame, mis saab. Emotsioon on laes. Juhhuuuu!
Homme õhtul sõidame Luksemburgi, lihtsalt niisama. Uurime veel, mis muidu teele jääb või muidu huvitav tundub ja naudime oma pikka nädalavahetust. Sest esmaspäeval on selg ja kohe kindlasti tuleb mingil hetkel ka see lõputöö jälle päevakorda. Ja mul ei ole ikka veel kaitsmiskuupäeva, kui keegi huvi peaks tundma ;)
Kallid,
M :)
15/04/2013
Ishias
Tõsiselt, kaua võib???
Poolteist nädalat, aga nüüd andsin alla ja otsustasin ikkagi google'iga konsulteerida teemal: valu vasakus jalas. Siiamaani oli pigem selline, "peab ikka ju kunagi paremaks minema" lootus, natuke on ka ju parem, aga põhimõtteliselt valutab ikkagi igas asendis. Ja viimase tunnusena on lisandunud, et käies vasak jalg trambib kui parem lihtsalt normaalselt maaga kontakti saavutab. Miks mina? Ma tõesti ei tea.
Nüüd ma siis olen targem, sest sellele on ainult üks diagnoos ja see on ishias (sciatica). Mõned kirjutavad internetis, et tunne on nagu oleks maamiinile astunud (ma ei tea, kas nad on seda siis ka päriselt oma teise jalaga kogenud) - poleks hetkel halb, sest poleks jalga, poleks probleemi. Mõned väitsid, et laste saamine pole pooltki nii valus... Mul pole ei maamiinide ega lastega kogemusi, aga hetkel tunduvad mõlemad "tükisese koogina". Turning 30, suuuu-uuucks!
Ja kui sellest veel ei piisa, siis mul on nüüd ametlik paber, mis teavitab mind teemal "kirurgiline tarkusehambaeemaldamine alalõualuust". Tuleb välja, et vähemalt vasakpoolne tuleb kindlasti eemaldada, sest see tekitab juba hetkel probleeme, parempoolsega annab veel oodata. Aga otseloomulikult on juured närvile lähedal ja hammas ise nõmedas positsioonis. Ainus positiivne asi on, et kirurg tundub (siga)lahe olevat ja lubas siis leida aega, kui mul on kaistmine läbi ;-) Hetkeseisuga siis jäävad tarkusehambad igaveseks :-D Sest selle lõpetamisega ma ei tea ise ka, mis seis on. Võib-olla polnud see kõige mõtekam tähelepanu juhtida ülikooli paberimajanduse vigadele, sest viimase seisuga keerati uus käru. Aga mu jalg valutab nii palju, et ma isegi mitte ei viitsi ennast sellega vihastada. Ma tean, ma olengi maailma kõige positiivsem inimene hetkel! :-)
Ah jaa, päike tuli välja! Reedel oli 5 kraadi, täna kuskil 25. Ainus positiivne asi, mis siin viimastel päevadel juhtunud on. Meie plaanitud Murder Dinner - 27. aprilliks on kõik organiseeritud. Kleit on kohal ja mahub selga, Jörgil on ka riided koos (k.a kaabu), ainult need plaanipärased kontsad jäävad vist ikka kappi (minul mitte Jörgil) ;-)
Hetkeseisuga oleme 14 inimest - me lubasime ka midagi sooja süüa teha, korter vajab tõsisemat tolmukihist vabanemist, ise peame ilusad olema... ja kui mu jalg paremaks ei saa, siis võib ka päriselt mõrv toimuda, kui keegi kuskil midagi valesti ütleb :-P
Teie päikesekiir :-)
Poolteist nädalat, aga nüüd andsin alla ja otsustasin ikkagi google'iga konsulteerida teemal: valu vasakus jalas. Siiamaani oli pigem selline, "peab ikka ju kunagi paremaks minema" lootus, natuke on ka ju parem, aga põhimõtteliselt valutab ikkagi igas asendis. Ja viimase tunnusena on lisandunud, et käies vasak jalg trambib kui parem lihtsalt normaalselt maaga kontakti saavutab. Miks mina? Ma tõesti ei tea.
Nüüd ma siis olen targem, sest sellele on ainult üks diagnoos ja see on ishias (sciatica). Mõned kirjutavad internetis, et tunne on nagu oleks maamiinile astunud (ma ei tea, kas nad on seda siis ka päriselt oma teise jalaga kogenud) - poleks hetkel halb, sest poleks jalga, poleks probleemi. Mõned väitsid, et laste saamine pole pooltki nii valus... Mul pole ei maamiinide ega lastega kogemusi, aga hetkel tunduvad mõlemad "tükisese koogina". Turning 30, suuuu-uuucks!
Ja kui sellest veel ei piisa, siis mul on nüüd ametlik paber, mis teavitab mind teemal "kirurgiline tarkusehambaeemaldamine alalõualuust". Tuleb välja, et vähemalt vasakpoolne tuleb kindlasti eemaldada, sest see tekitab juba hetkel probleeme, parempoolsega annab veel oodata. Aga otseloomulikult on juured närvile lähedal ja hammas ise nõmedas positsioonis. Ainus positiivne asi on, et kirurg tundub (siga)lahe olevat ja lubas siis leida aega, kui mul on kaistmine läbi ;-) Hetkeseisuga siis jäävad tarkusehambad igaveseks :-D Sest selle lõpetamisega ma ei tea ise ka, mis seis on. Võib-olla polnud see kõige mõtekam tähelepanu juhtida ülikooli paberimajanduse vigadele, sest viimase seisuga keerati uus käru. Aga mu jalg valutab nii palju, et ma isegi mitte ei viitsi ennast sellega vihastada. Ma tean, ma olengi maailma kõige positiivsem inimene hetkel! :-)
Ah jaa, päike tuli välja! Reedel oli 5 kraadi, täna kuskil 25. Ainus positiivne asi, mis siin viimastel päevadel juhtunud on. Meie plaanitud Murder Dinner - 27. aprilliks on kõik organiseeritud. Kleit on kohal ja mahub selga, Jörgil on ka riided koos (k.a kaabu), ainult need plaanipärased kontsad jäävad vist ikka kappi (minul mitte Jörgil) ;-)
Hetkeseisuga oleme 14 inimest - me lubasime ka midagi sooja süüa teha, korter vajab tõsisemat tolmukihist vabanemist, ise peame ilusad olema... ja kui mu jalg paremaks ei saa, siis võib ka päriselt mõrv toimuda, kui keegi kuskil midagi valesti ütleb :-P
Teie päikesekiir :-)
09/04/2013
On asju...
seekord siis numbritega:
1) kes veel ei tea, mul on vahetevahel ehk siis nüüd teist korda mingi seljaprobleem. Algas neljapäeval sellega, et ma ei saanud mitte ainult istuda ega astuda, vaid ka lihtsalt eksisteerimine oli valus. Eeldasin, et hullemaks minna ei saa ja kuna mul oli palju asju vaja teha töö juures, siis... jah, kõige mitte-mõistlikuma otsusena, läksin tööle. Kella kolmest tulin ära, sest istumine oli võimatu missioon. Aga asjad said tehtud ;)
2) reede hommik, pärast u. 3 h magamist, ma ei saanud voodist välja, sest terve selg keeldus koostööst. Helistasin oma kiropraktikule, mhm, mul on oma kiropraktik ;) Ainus arst, jah, nad on Shveitsis päris arstidega sama pulga peal, kes mind ka eelmine kord aitas. Kella 11 roomasin kuidagimoodi sinna, pärast seda koju tagasi ja otsustasin põrandal lamada nii kaua kui annab.
3) Monika põrandal, telefon heliseb. Võõras number, Shveitsi mobiil. Oeh... see ei saa midagi head olla. 3 sekundit pärast vastuvõtmist, Jörg küsib, miks Samu Haber mulle helistab... Inside joke, aga jah, see oli sel hetkel keskmisest naljakam. Täpsustuseks, see ei olnud Samu Haber vaid hoopis mu professor, kes ei saanud päris täpselt aru, miks ma ühe teatud lõigu viimasesse parandatud artiklisse pannud olin. Tõsiselt, see oli äärmiselt huvitav olukord, mina kodus seljali põrandal, tema kuskil Helsingis ja me arutame tähtsat teadust. Asi lõppes sellega, ma tsiteerin: "why the f*** do we need to put it there? Let's just delete it". See oli ka minu esimene mõte olnud, aga kartsin, et see oleks lihtsama vastupanu teed minema. Nu jah, aga kui targemad samamoodi arvavad, probleem lahendatud :)
4) Kui pikk on üks nädalavahetus? See oli üks pikemaid nädalavahetusi mu elus, lugesin tunde, et uuesti arsti juurde saada. Ja kes mulle midagi paracetamolist või ibuprofeeni valuvaigistavast toimest tahab rääkida, siis ei, maksimaalne doos => mitte midagi...
5) Vaatasime kõik kaheksa osa Ripper Streeti ja kõik kümme osa teise hooaja Troonide mängust. Ainus positiivne asi kogu nädalavahetuse juures! Ka objektiivselt hinnates, mulle Ripper Street meeldis :) Ja Troonide mäng on ka hea, mitte nii hea, et ma raamatuid lugema tormaks, aga vaatamiseks on hea. Selline moodne seebiooper.
6) Eile hommikul, arst, juhhei! Jah, ma olen, või vähemalt tunnen end nii vanana, et sel hetkel olin sellise asja üle õnnelik.
7) Eile õhtul, mu artikkel on nüüd vastu võetud ehk siis ametlikult kõik ülikooli nõuded täidetud lõpetamiseks. Ja millegipärast... täna tuli vastus, et ma ikka saan 5. maiks oma töö esitada. Hmm... kuidas küll nüüd asjad nii lihtsalt lähevad ;)
8) Täna oli koosolek, saan võib-olla esimese päris oma koostööprojekti, kohe kui olen selle valmis kirjutanud ;)
9) mina ja hr professor, teadus ja muidu jooksvad teemad on super, aga kui kummalgi enam midagi öelda pole, siis oleme tõsiselt: Friends, Mike & Ross :D
Aga ma sain valuvaigisteid, tutvused tulevad vahel kasuks!
1) kes veel ei tea, mul on vahetevahel ehk siis nüüd teist korda mingi seljaprobleem. Algas neljapäeval sellega, et ma ei saanud mitte ainult istuda ega astuda, vaid ka lihtsalt eksisteerimine oli valus. Eeldasin, et hullemaks minna ei saa ja kuna mul oli palju asju vaja teha töö juures, siis... jah, kõige mitte-mõistlikuma otsusena, läksin tööle. Kella kolmest tulin ära, sest istumine oli võimatu missioon. Aga asjad said tehtud ;)
2) reede hommik, pärast u. 3 h magamist, ma ei saanud voodist välja, sest terve selg keeldus koostööst. Helistasin oma kiropraktikule, mhm, mul on oma kiropraktik ;) Ainus arst, jah, nad on Shveitsis päris arstidega sama pulga peal, kes mind ka eelmine kord aitas. Kella 11 roomasin kuidagimoodi sinna, pärast seda koju tagasi ja otsustasin põrandal lamada nii kaua kui annab.
3) Monika põrandal, telefon heliseb. Võõras number, Shveitsi mobiil. Oeh... see ei saa midagi head olla. 3 sekundit pärast vastuvõtmist, Jörg küsib, miks Samu Haber mulle helistab... Inside joke, aga jah, see oli sel hetkel keskmisest naljakam. Täpsustuseks, see ei olnud Samu Haber vaid hoopis mu professor, kes ei saanud päris täpselt aru, miks ma ühe teatud lõigu viimasesse parandatud artiklisse pannud olin. Tõsiselt, see oli äärmiselt huvitav olukord, mina kodus seljali põrandal, tema kuskil Helsingis ja me arutame tähtsat teadust. Asi lõppes sellega, ma tsiteerin: "why the f*** do we need to put it there? Let's just delete it". See oli ka minu esimene mõte olnud, aga kartsin, et see oleks lihtsama vastupanu teed minema. Nu jah, aga kui targemad samamoodi arvavad, probleem lahendatud :)
4) Kui pikk on üks nädalavahetus? See oli üks pikemaid nädalavahetusi mu elus, lugesin tunde, et uuesti arsti juurde saada. Ja kes mulle midagi paracetamolist või ibuprofeeni valuvaigistavast toimest tahab rääkida, siis ei, maksimaalne doos => mitte midagi...
5) Vaatasime kõik kaheksa osa Ripper Streeti ja kõik kümme osa teise hooaja Troonide mängust. Ainus positiivne asi kogu nädalavahetuse juures! Ka objektiivselt hinnates, mulle Ripper Street meeldis :) Ja Troonide mäng on ka hea, mitte nii hea, et ma raamatuid lugema tormaks, aga vaatamiseks on hea. Selline moodne seebiooper.
6) Eile hommikul, arst, juhhei! Jah, ma olen, või vähemalt tunnen end nii vanana, et sel hetkel olin sellise asja üle õnnelik.
7) Eile õhtul, mu artikkel on nüüd vastu võetud ehk siis ametlikult kõik ülikooli nõuded täidetud lõpetamiseks. Ja millegipärast... täna tuli vastus, et ma ikka saan 5. maiks oma töö esitada. Hmm... kuidas küll nüüd asjad nii lihtsalt lähevad ;)
8) Täna oli koosolek, saan võib-olla esimese päris oma koostööprojekti, kohe kui olen selle valmis kirjutanud ;)
9) mina ja hr professor, teadus ja muidu jooksvad teemad on super, aga kui kummalgi enam midagi öelda pole, siis oleme tõsiselt: Friends, Mike & Ross :D
Aga ma sain valuvaigisteid, tutvused tulevad vahel kasuks!
Kallid,
teie äärmiselt vana M.
Subscribe to:
Posts (Atom)