Picture time :)

Here´s an update again - "finally!" as some of you might be thinking ;) But we do not forget the loyal readers and not only do we update the blog - no! We also give the audience what it asks for and therefore will put on display a bunch of stunning pictures ;)

On the last weekend we decided to make some use of the free time we have and go into the mountains. On Saturday evening we went for the sunset and on Sunday morning for the sunrise, and both places that we visited are just few kilometres away from each other.
So on Saturday we started after watching TV and drove for almost an hour through Schwarzwald until we reached our location. On the way there we had been overtaken by an Audi who thought that it was on Rally Deutschland ;) Then we started the hike - an easy 3 to 5 kilometres, as I remembered... or at least I thought that I did remember. It turned out to be rather steep and Monika was struggling a bit because it was mighty steep. Did I already tell that it was steep? :) And well, I told her all the time that it´d be an easy, totally flat hike - the older I get the more my memory seems to betray me ;)
And well, we also started to go a bit too late (thanks again to my memory as I "knew" that the sun would set at 20:45 not 19:45...). So then it also turned out that we would not make it to the mountain top on time for the sunset, so we just stopped when the sun went down and made our pics from where we were standing. The first picture is from this place, here it comes:


But this evening was just the first test :) We had the plan to go again the next morning. The destination was Feldberg - the highest mountain in Schwarzwald with its 1495 metres. We did not really go to the main peak, but to a neighbouring one, reaching about 1440 in height. Still it was enough to be higher than all the mountains around us and therefore we had a great view when the sun rose.
The journey started a bit harsh though, as 4 o´clock mornings are not among our favourite ones ;) But the weather was too gorgeous to not get the arses out of bed and so we soon were on our way. From where we parked the car it was another 200 metres in height and then we reached the peak and the sun was just about to rise :) We had like another half an hour to just watch around and enjoy the view before the real show started - and boy, was it beautiful :) Here come the pics:







Do not fail to notice how the sunrays caress the tree tops and the mountain ridges and how they spell this magical light upon the landscape! :)

We went home then and arrived at around eleven. Monika went to sleep and I prepared us some pancakes and then we had pancakes together and then we both went to bed again and slept a bit more :) We planned to get up for the Formula 1 race´s start, but we did not really manage. Half an hour after the race had started we finally also started to follow the ongoing events at the track :)
So much about our picture-taking weekend :) I bet there will be more to follow soon :) Pictures are by the way 2 from me and 2 from Monika, so you can see that we had lots of fun, the both of us :)

Another thing: we plan to have a bit of a wedding celebration in Germany. Not really a celebration, it's more like inviting a bunch of friends over and cooking for them :) The plan is to let it take place on October 6th. Invitations are sent out - now let's see how many people are coming - and how many plates, forks, chairs, knives, spoons, glasses, etc. we have to borrow from my parents ;)

So long for now. I hope noone does believe anymore that this blog is "going down" ;)

J

Mäed ja linnud

Vahetevahel siin ikka juhtub ka midagi nii, et ma saan rohkem kui korra kuus midagi meie blogisse kirjutada.
Muidu üldjoontes läheb ikka vaikselt ning mitte-midagi-suurt-toimuvalt... mina kodus, vaatan US Openit ning Jörg tööl, teenib raha. Ehk siis tööjaotusega on meil kõik korras veel ;) Ei, tegelikult siis, minu pool on suhteliselt igavaks kujunenud juba, aga kui muud teha ei ole siis ma saan vähemalt rahulikult saksa grammatikat õppida.
Eelmine nädalavahetus, kui igavus siin tõesti juba lihtsalt jalust niitis, siis me käisime pisikesel matkal... ehk siis parkisime auto, jalutasime kuskil 2 km läbi metsa ning üle mäe väikese järve juurde ning pärast tagasi. Täiesti vahva oli ju, aga jah, see loodus on siin ikka omamoodi, ehk siis ka kõige vaiksemal hetkel kuuled kuskil autot sõitmas või rongi tuututamas :) Metsas pead vaatama, et mingid hobiratturid sulle otsa ei sõida ning muidugi tuleb kõigile, kes vastu tulevad "head päeva" soovida, sest nii siin on kombeks. Ma võin seda siis kunagi Eestis ka praktiseerida ning marjuliste-mammidele "tere, head päeva teilegi" öelda, kujutan ette, et ainus, mis ma tagasi saan on üks väga uuristav pilk ning mõte "kes sa oled?". Aga jah, meie päevaks plaanitud reisist ei tulnud midagi suurt välja, sest loodusest oli asi ikka väga kaugel... eriti pärast seda kui me avastasime, et sihtmärk järve ääres oli ühel poolt vaja raudtee ületada ning teiseltpoolt autotee.
Aga põhiline põhjus, miks ma selle kirjutamise taaskord käsile võtsin on meie teisipäevane väljasõit. Ehk siis, Jörgi ning tema töökaaslaste väljasõit - minult paluti vaid väikest teenet, mille ma muidugi pikemalt mõtlemata täita lubasin. Asi siis selles, et igal aastal korraldavad nad seal väljasõite ning see aasta oli siis Jörgi, tema ülemuse ning Tobiase kord. Mulle muidugi meeldivad hommikud, mis algavad kell 5.45 kohvi keetmisega, et täita kaks suurt termost ning lõppevad sellega, et poolel teel linnast välja tuleb kahel ullikesel meelde, et kaamera jäi nüüd ikka küll täiesti koju. Aga jah, üks mis kindel, ma olen ikka kolm korda parem kaardilugeja kui Jörg, sest sihtkohta jõudmiseks tegime (või siis vastutav autojuht) vähemalt kolm seadusevastast tagasipööret ;)
Vahva oli muidugi see, et me kunagi leidsime väga hea korteri, mida pakuti üüriks, kuskil eraldatud paigas nimega Kandern... nüüd me sõitsime läbi sealt ning minu jaoks omandas eraldatus Saksamaal täiesti uue mõõtme - seal ei olnud ikka kohe mitte midagi teha ning küla lõppes enam-vähem enne ära kui õieti pihtagi oli hakanud. Et siis sinna me ei koli, üks mis kindel. Aga me isegi jõudsime õigeks ajaks õigesse kohta ning minu "kolleeg", kes pidi samuti tegema sama väiksese teene, ehk siis vastutama hommikusöögi eest keset metsa, kuhu teised matkates jõudsid, ootas meid juba. Ach ja, üks asi veel, et... anna meestele auto ning käänuline tee ja kõik leiavad, et nad on rallisõitjad (tee Kandernist Steinenisse) - oli mul hommikul paha pärast seda sõitu, see polnud pooltki nii hull kui õhtul, kui kõht täis ning tekkis tahtmine selle paberkoti järgi seal istmetaskus ;) Aga seda ei olnud siiski vaja, väääga hea :)
Et siis see teene, oleks keegi mulle siis öelnud, et see teene kujutab endast 100 kõrgusemeetri kaugusel asuvat kohta, kus hommikusööki pakutakse ;) Ma see on ju juba pea 1/3 suurest Munamäest, mis ma siis vapralt pidin üles ronima asju üles ning pärast otseloomulikult ka alla tassides (ning vihjeks, siis ühest korrast ei piisanud, et kõike alla saada... mh...) ;). Ning ei olnud mingi kilomeetri peale see tõus ära jagatud, 500m piisab ka neile treenitud mägede inimestele siin, aga mina... kannatasin, aga hakkama sain, võite uhked olla mu üle, mina olen igatahes ;)
Seltskond oli vahva ning isegi ilm oli ilus ja puha, päike ning minu jaoks see ikka veel imestust tekitav fakt, et on võimalik olla pealpool pilvi :) Kui välja arvata see, et kõik olid väga elevil selle Frau Frauenhofferi fakti pärast, mis andis palju rohkem tähelepanu, kui vaja, siis läks päev hästi :) Ning muidugi see, et on olemas tasuta lõunad, ehk siis selle mäkkeronimise vaeva eest sain šveitslaste kulul süüa :D Ning päeva põhieesmärk oli jõuda linnuparki (või siis tuletusena sõnast loomaaed, linnuaeda ;)). Mitte et ma oleks olnud väga valmis vaatama 8 euro eest sookurgi ja muidu kurgi, aga neil oli seal ka röövlindude show. Kus üks bioloog, siis laseb erinevatel kotkastel ning öökullidel lennata ning inimeste kohal manöövreid sooritada. Peaks mainima, et öökullid võtsid küll umbes nii madala lennu, et mõnel meesterahval kaabu pähe ei jäänud ning kondor arvas üldse, et ta maanduks nagu kivi keset publikut :D Mille peale soovitati ümberistuvatel inimestel end liigutada, sest muidu too arvavab, et "näe, surnud, süüa saab, süüa saab". Aga kuna meil pilte ei olnud millegagi teha, siis peame ootama kuni Jörgi töökaaslased meile mõned saadavad. Senikauaks võin jagada veebilehte, kus on samuti see Vogelshow näha piltide näol: www.vogelpark-steinen.de Lõpuks said tahtjad ka Uhule pai teha, me sellest loobusime, sest nii palju linnusõbrad me ka nüüd pole :)
Muud olulist ning vahvat siin nii väga juhtunud ei olegi... homme algab kolmepäevane nädalavahetus kell 7.30 sellega, et taibust Jörg kutsus selleks kellast elektriku ventilaatorit vaatama :D Minul on iga päev vaba päev nii, et eks ta ise teab, miks ta niisuguse kellaaja leidis sobiva olevat oma paljuoodatud vabal päeval ;) Kuigi ma arvan, et tal ei ole ühtegi head põhjust selleks :)
Nädalavahetuseks plaane pole, ainult Jörgi sünnipäeva järeltähistamine pühapäeva pärastlõunal, sest nüüd on vanemad ka reisilt tagasi ja saab kõik ühel ajal kokku kutsuda :)
Eks ma püüan järgmine nädal jälle anda ülevaate tähtsamatest juhtunud sündmustest :)
Seniks tsauki!
- M -