Meenutused EM2008-st ;)

Hei-hei!

Kadunud hinged ja muidu igasugused laiskloomad on nüüd ennast kätte v6tmas ja miskit siia kirjutamas. Mitu päeva juba t6siselt kriipis hinge, et ei ole omadega isegi mitte Euro2008 tagasivaatele j6udnud aega leida. Aga nüüd siis ohverdan pool oma l6unaajast ning kriban, mis meelde tuleb :)

Et siis Basel. See oli ikka üks suhteliselt surnud koht, eriti siis kui mänge siin ei olnud just samal päeval. Mängupäeval oli nagu natuke rohkem toimumas, vähemalt mingil p6hjusel trammid pärast kella 14 enam ei s6itnud. Ju nad siis lootsid et ehk miskit toimub. Esimene tunne sellest, et me oleme ka nagu natuke osa sellest suurest vutipeost tuli vist alles siis kui Shveitsil endal oli mingi v6imalus veel edasipääseda. Siis oli linnas elu ja melu ning uhked fännid lippude lehvides marssimas. Kuid seda jätkus ka vaid selleks üheks niruseks veejalgpalli mänguks Türgiga, pärast seda ei huvitanud kohalikke vist muu kui et "hängimine ja tsillimine ja alko tarbimine" ;)

Meie n.ö kontosse jäi kolm mängu, mida siin kohapeal public viewingul vaatasime. Veerandfinaalid, Saksmaa-Portugal ning Holland-Venemaa ja Saksamaa-Türgi poolfinaal. Esimene oli minu mäletamist mööda vist nädala keskel, ainus mida ma selle juures lootsin oli, et lisaaega ei tule ning et saaks kunagi ikka magama ka. Muidugi oleks v6inud ka siin kontoris v6i Jörgi omas laua all magada, aga igaks juhuks (koristajatädid poole öö ajal, jne) tahtsime ikka koju j6uda. Enne mängu oli linnas küll inimesi, kuid see polnud siiski selline tunne et wow-mis-nüüd-lahti-on. Mängu kohta peaks mainima, et see oli vist ainus mäng mida vaatades mul tekkis tunne, et nüüd ehk siis v6ib-olla tuleb finaali l6puni välja sihuke ilus jalgpall. Aga me k6ik teame kuidas see l6ppes. No jah. Veerandfinaal oli igatahes p6nev. Ka siis kui täiesti olematust olukorrast olukord tekkis, mille ajal ma kuhugi mujale vaatasin ja ühel hetkel avastasin, et mind kallatakse kalli-euro-6llega üle. Viie minuti pärast oli ikka juba suht r6ve olla, aga ma arvan, et meesterahvas mu k6rval oli ka natuke löödud, pidi ju uuesti sabasse minema ning järjekordsed frangid välja käima ;) Emotsioon oli pärast mängu laes, Cristiano ning tema nimi mudas ja meie rahvuslikus paraadis rongijaama suunas. Siis oli küll tunne, et me nagu polekski enam üle piiri, nii palju juubeldavaid sakslasi üksmeeles laulmas (lällamas) polegi varem näinud. Järgmisel päeval sai lehest lugeda, et viis minutit pärast meie rongijaama sisenemist pani piirivalve uksed kinni, sest rahvast oli liiga palju. See läks siis ka veel hästi. Ach ja, seda ma ka ei teadnud, et Shveitsil üldse nii palju piirivalvureid on ;):D
Kui esimene veerandfinaal siin emotsioonid lakke viis, siis Holland-Venemaa tekitas natuke vastakaid tundeid. Terve linn oligi s6naotses m6ttes oranzh. Liikumine toimus ainult mingis voolus. Tänaval, poes ja rongijaamas. Olime kohal juba 16 ajal, aga k6ik v6imalikud public viewing kohad olid juba v6etud. Nii palju siis sellest. Jalutasime fännitsooni ühtepidi ja teistpidi läbi ning siis v6itlesime eksisteerimise eest raekoja platsil. Kuni seal hakkasid pudelid lendama ning kuni k6ik kohalikud purjus noored suitsetama hakkasid, aga see l6ppes meie jaoks sellega, kui hakati pudeleid politseinike suunas loopima. See ei olnud enam nii tore, mitte et enne oleks olnud. Kogu selle aja pidi jalgu iga 2 sekundi tagant t6stma, et mitte kivide külge kleepuda (ei tahagi teada, millest need kivid seal k6ik kleepusid ja t6siseid judinad jooksid üle selja kui keegi varba peale astus :S). L6puks vaatasime mängu messiväljakul telgis. Suured ekraanid olid k6ik h6ivatud. Samuti meie esimese mängu koht j6ekaldal. Algul olime vaprad ja seisime, aga kuna seistes seisid teise meie ette, siis me istusime maha, iuuuuuu oli, aga tuleb ju ka kuidagi eksisteerida ;) Mäng oli suht m6ttetu ja Hollandi fännid olid nii vaiksed, et tekkis tunne, nagu... terve tee maha s6idetud ja siis nagu kodus telkut vaadata - see jäi m6istmatuks. Enamus lahkus neid enne l6ppu juba, nii suur see usk siis koondisesse oligi. Pärast mängu, poisid arvasid, et v6iks kuskil istuda ja 6lle juua. Selleks hetkeks olime vist juba umbes kahe nädala jaoks snäkkidele planeeritud raha ära realiseerinud, siis kui Matthias tagasi tuli hämmastunud näoga, sest kaks nirust 6lu olid 19.- maksnud, sel hetkel olin 6nnelik, et ma miskit ei tahtnud enam :D Ning kui keegi nüüd arvab, et ma diskrimineerin vene fänne... siis neid lihtsalt ei olnud?! Kogu selle aja jooksul nägime vist paarikümmet, aga selleks pidi ikka hästi tähele panema, kes vastu tuleb :)

Poolfinaal Saksamaa ja Türgi vahel oli umm, ma arvan, et see s6na on - üllatusterohke. Päeval sa tööl oldud ning juba ette oli näha, et see tuleb üks kole palav ilm. Aga me olime selleks hetkeks juba uued Saksa koondise särke omanikud nii, et tagavarariided olid kotist v6tta. Meeleolu linnas oli selline vahva, inimesi oli, aga mitte niimoodi murdu nagu Hollandi mängu ajal. K6ikidel oli hää tuju ja mis p6hiline neid tsillivaid kohalikke polnud nii palju. Tööpäev ju ka ikka. Sättisime oma sammud siis seekord juba kella kuueks j6e suunas, et saaks kuskile normaalse koha peale istuma. Ja saimegi, seekord siis isegi nendele ekstra EMi jaoks ülesehitatud tribüünidele. Kuna mängu alguseni oli enam-vähem 2h ning koha pealt lahkuda ei saanud, sest poleks olnud kuskile tagasi tulla ja päike küttis nii mis hull, siis... umbes poole tunniga tekkis sihuke tunne, et kas ei oleks kodus parem vaadata. Aga kannatasime ära, ka suhteliselt varajaselt alustanud saksa fännid kannatasime ära (siinkohal v6ib mainida, et kui mäng lahti läks ei saanud nad sellest enam ööd-ega-mütsi aru ja pandiga 6lletopse oli neil kuue peale juba päääääris palju ;) ). Selle kahe tunni jooksul saime meiegi endale "s6jamaalingud" (hehehe, ma olen lugenud, et Tallinnas vutti vaadates on hümn s6tta mineku laul ja seega siis näole joonistatavad lipud minu arvamuste kohaselt kvalifitseeruvad kui s6jamaalingud), Jörgi saksa lipp sai küll tagurpidi, aga selle apsaka v6ib väikese promilli arvele kirjutada. Hetk hiljem oli see fänn juba ühe türgi paari juures, veenmaks ka neid endale s6braliku vutimängu eel lippe omaks v6tma. Neiu oli pika moosimise peale n6us, noormees keeldus naerdes. Oli teine nii suur, et agaral sakslasel tuli m6istus pähe ja jättis nad olla. Säh sulle siis integratsiooni. Järgmine kord Eesti-Vene mängu eel v6iks ka ju m6ni meie omadest teistele sini-must-valget joonistada :) Kui mäng kunagi pihta hakkas, siis oli see ka suht 6udu algus, mille krooniks oli see, kui me Türgi värava ajal üksteisele m6istmatult otsa vaatasime, kargas kuskilt hommikutelevisiooni kaameramees välja ja zoomis kohe emotsiooni. Minul ei olnud asi niiv6rd emotsioonis värava suhtes kui selle suhtes, et ma seda ei näinud, sest tribüünil istmeridade ees oli suht palju "kavalaid" lihtsalt seismas. Meie teledebüüti nähti igatahes järgmisel hommikul TV-s, meie jäime ilma, sest see tuli hiljem, siis kui tööinimesed juba raha teenisid... See ülerahvastatud tribüün sai turvatöötajate poolt puhtaks esimese poolaja keskel. Siis oli täitsa tore kohe, isegi nägin midagi. Teise poolaja alguses läks igatahes teisest peatükist edasi, ehk siis uued nutikad tegelased v6tsid ennast sinna ette platsi. Natuke pärast mängu taasalgamist tuli politseipaat tribüünialust valgustama. M6tlesime algul, et äkki m6ni sillalt hüppaja jäi konstruktsiooni kinni, aga ei, asi oli veel parem. M6nekümne minuti pärast tuli suur turvatöötaja ning palus k6ikidel istmekohtateta tegelastel tribüünilt lahkuda. V6ttis ise meie k6rvale trepi peale platsi ja teatas oma raadiosaatjasse, et jah, on küll üks post katki. Teretulemast, mis tähendab üks post on katki?! Paar minutit hiljem tuli Türgi 2-2 ja me lendasime sealt tribüünilt kui tuul, ei mitte vette, vaid ära... sest mul ei olnud mitte mingit tahtmist olla tunnistajaks kas need v6nked purustavad selle toe täielikult v6i ei. Philipp Lahmi viimase hetke väravat nägime kuskilt puulehtede vahelt, aga seda ei olnud raske maha magada, sest ka k6ige ebaadekvaatsemad said aru... Saksamaa oli edasi, mitte küll teenitult, kui edasi ja see on k6ik mis loeb.
ka pärast mängu ei olnud kellelelgi kellegagi probleeme, muidugi oli palju nördinud l6unamaalasi, aga juubeldavate saksa fännidega ei v6etud midagi ette. Naeratati kurvalt vastu, kuid keegi tüli ei provotseerinud. Tore on näha, et ka s6bralikult saab vutti vaadata :) Rongis6it koju oli pikk ja kohati ka piinarikas, üks asi on saksa hümni laulda kui k6ik teised kaasa laulavad, aga kell pool üks öösel rongis, kui kolm tükki pihta hakkab ja ülejäänud vagun kaasa joriseb... mul on sellest vist isegi video tehtud, naera puruks aus6na ;) Polnud seal ei takti ega viisi, korea turistid kes mingil p6hjusel olid selle rongi peale ära eksinud, said vist kergemat sorti shoki.

Seda kuidas kogu asi l6ppes, vaatasime me meie juures telekast, sest... ma olin haige. Kehatemperatuur v6rdus välitemperatuuriga, ei olnud tore. Muidugi parim asi selle mängu juures olid need grillproduktid, mis me s6ime, k6ik muu oli puhas hämming. Teise poolaja keskel oleks kolm eksperti minu k6rval selle asja lihtsalt l6ppenuks kuulutanud ja rahvuslikule häbile joone alla ja punkti l6ppu pannud. Ehk siis järgmine kord :)

Euro2008, muud meenutused, rubriigis peaks ära mainima ka UEFA megastore'i olemasolu. Päris vahva oli seal käia ning asju tsekata, mis terve varanduse maksid. Kuid... mingil imeväel toimus allahindlus -70% iga kord kui meeskond turniililt välja langes. Mis tähendas, et 120CHFi asemel maksis sel juhul koondise särk vaid 36.-, rääkimata väiksematest jubinatest mis siis p6him6tteliselt Shveitsi m6ttes tasuta kätte suruti. Asi ei toiminud ainult pärast poolfinaalist väljalangemist, siis oli uus süsteem, k6igi top4 asjad korjati poest ära. Nu jah. Viimasel päeval nägi see pood küll rohkem sihukese päeva l6pupoolse turuna välja, kus k6ik igalpool vedeles ja ei saanud aru mis kui palju maksab. Beritile teise rootsi särgi otsmine oli suur kunst, et mitte osta seda, mille peal juba teised pool päeva trampinud on ;)

Nii palju siis mälestusi minu esimesest suuremast turniirist, mis nii lähedalt mööda käis :) Kui miskit meenub, eks panen juurde.

- M -