Tere,
me oleme nüüd siis tagasi hallis argipäevas. S6na otses m6ttes... päikest v6ib tikutulega otsida ja siiski eeldavatasti k6rvetaks näpud enne ära kui päikese ülesse leiaks. Lisaks sellele, et päike end ei näita on siin mingi pidev tilkumine taevast, mis millegipärast alati siis tiheneb kui mul on vaja rongi peale minna v6i sealt tulla. To-re. Igatahes olen ma juba kaks hommikut suhteliselt märjana tööle j6udnud. Kui nüüd keegi veel ootab mingit pööret siia juttu, siis ei, positiivseid uudiseid ei ole seda l6iku l6petamas :-)
Nu jah, täna käisin jälle loengus, oeh kus mulle meeldivad loengud. Eriti need, kus on sellised üliagarad professorid, kes kohe peavad oma monoloogi küsimustega vürtsitama. Siis istud seal, k6ik vaatavad ainiti sinu poole ja sa siiski loodad, et see küsimus ei olnud sulle määratud. Aga ei, otseloomulikult pidin ka mina ju olema katsejänes, kelle teadmisi südamehaiguste koha pealt testida. Selleks hetkeks oli minu p6hitegevuseks seal loengus küll ainult mitte liiga avalikult haigutamine. Kuid kuskilt kaugelt mälusopist paarisekundilise hilinemisega, ma suutsin mingi teadmise ja vastuse välja 6ngitseda. Päris totaalselt ikka piinlik polnud. M6ni teine ei suutnud üldse miskit asjalikku vastata. Oh, jah, doktorandid peavadki ju jube targad olema. Eks ma siis hoia jälle seda lippu vardas (oleks ka ju päevakohane) ;-)
Puhkus on jäänud igatahes kuskile väääga kaugele maha meist... eile hommikul kui ma siis ka niisama jutu jätkuks küsisin, mis ka uudist tööl on, tuli tööd nagu lund laviinina mäest alla. Pilgutasin paar korda imestusest silmi ja siis istusin maha ning hakkasin m6tlema, kuidas ma nüüd selle k6ik organiseeritud saan. Esiteks on muidugi tore, et poster millega mul pidi veel kaks nädalat aega olema, peab nüüd reedeks trükki minema. Just hetk tagasi, oli mul äärmisest sisutihe ning produktiivne lühikohtumine professoriga (kes tahtis ka siis täna varem koju...). Anyway, nüüd on mu posteril kaks korda rohkem teksti, mis ei maha sinna kohe kuidagi ära (la-la-laaaa-la... :S) ning arutelu osa pean homseks ise valmis kirjutama. O-K, siis ma oleks v6inud seda ka enne ise kirjutada, mitte suure lootuse ja suurte silmadega oodata, et ehk aidatakse. Säh sulle, ei kooki ega moosi. Aga kui ma homseks selle valmis saan, mis muidugi ei ole küsimus, sest ma pean selle homseks valmis saama; siis ma tean, et pärast professori ülelugemist on see ka päriselt printimisk6lbulik :-) Ning siis saan ma teda k6igi muude asjadega tüütata, mis mul siin laua peal oma järjekorda ootavad. Ma olen päris kindel, et varsti ta jälle enam ei küsi, kuidas mul läheb ning kas mul on millegagi abi vaja, hehehee :-) Märtsikuu p6hiülesanne saab ju niikuinii artikli kirjutamine olema - oi-kui-vahva :-) Olen ju alati suur sulesepp olnud, eriti kui jutus veel m6te ka peab olema ning jutu l6puni säilima.
Mina tunnen puudust nendest hommikutest nagu eelmisel nädalal - maga kaua tahad, vaata telkut ja mine jaluta koeraga ja v6ta Jörg kaasa "p6drajahile". Sihukesed päevad on nii toredad. Mitte nii, et kogu aeg peab produktiivne olema. See pole üldse enam vahva. Ning kui tööl on juba kogu produktiivsus sust välja pigistatud ning sa oled kindel, et täna ei ole enam ühtegi töömeili, millele vastama pead. Siis 6htul kella kaheksa ajal on kindlasti midagi su inboxis h66gumas, et kui sa kohe ei vasta p6leb pool maailma maha. Majanduskriisi olukorras on muidugi tore, et tööd on, ma ei virise, aga viimasel ajal on teda ikka natuke liiga palju. Mul oleks vaja varsti umbes kolme tudengit, et ma oma asjadega 6igeks ajaks valmis saaks ;-) Ning selle peale, mis ma pärast tegema hakkan, kui nime ees "dr." seisab - selle suhtes on mul hetkel t6sised kahtlused. Oleks pidanud ikka Beriti kaasa v6tma ja pärast keskkooli trammi- v6i trollijuhiks 6ppima minema. Siis oleks meil praegu m6lemal rahulik loksuda, v6i mis? Aga kes siis selle peale sel hetkel nii palju m6tles.
Kui keegi veel pole aru saanud, siis meil oli väga vahva puhkus ning me oleme m6lemad tagasi tööl. Ei ole nii tore kui puhkus. Aga mis sa teed. Järgmise puhkuse jaoks peab ju kuskilt raha tulema :-)
Ma kriban siis kunagi paar rida meie kolimisest ja panen uuest korterist pilte, kohe kui mu teadussaavutused selleks aega jätavad ;-)
Kallid k6igile ning näeme/kuuleme/joonistame jälle,
- M -
No comments:
Post a Comment