Identideedikriis, valimised, kevad, sportlik pendeldamine

Ma pole jälle sada aastat kirjutanud, oh jah, seda juhtub ikka tihemini kui peaks. Nüüd siis parandan natuke seda väikest viga. Mul on hetkel "kirjaniku blokk" ehk ma ei suuda enam mitte midagi asjalikku oma esseesse kirjutada. Seet6ttu v6tan kätte ja kirjutan siia, ei pea ju üdini asjalik olema.

Igatahes siis see essee... v6i pigem siis juba see uus essee, sest siis kui ma juba selle esimesega olin peaaegu joone peale saanud ja asi oli ainult kirjutamise vaevas, siis anti uued teemad. Uus semester, uus teema, aga neli ainepunkti tuleb l6puks ikka. Tore siis, et see teemavahetus hästi läks, totaalselt loogilised ülekaalulisuse p6hjused said nurka visatud ning edasi haritud end teemal k6rge verer6hk. Südame ja veresoonkonna teemad on minu puhul olnud ikka alati see tugevam külg, koos neurobioloogiaga, kust nad siis nüüd selle ära arvasid nii hästi... (see oli nüüd nali, kui keegi aru ei saanud, igaks juhuks mainin ära. V6i m olen siis juba liiga kaua siin tööl olnud, et pean ka blogis p6hjendama kui nalja teen. Siinsed inimesed ei saa ju tihti aru, kus nali on...) Nii ma nüüd siis püüangi asjalikult kirjutada teemast, millest ma päris täpselt aru ei saa ning loodan, et keegi teine "ainepunktidejagamistüüri" juures ei saa aru, et ma aru ei saa.

Muideks, ma ei ole ikka veel saanud seda kirja, mis Berit lubas mulle, Fr. Astapovile, saata. V6i äkki nad saatsid sulle selle tagasi vale nime t6ttu. See oleks küll ime :D Ma ei hakka siinkohal lahkama shveitsi kummalisi nimeseadusi, aga pean mainima, et on äärmiselt naljakas kui telefonile vastates nimega Frauenhoffer k6igepealt on paarisekundiline paus ja siis tuleb, "ach, Fr. Astapov, -nov, etc". Seitse tähte ei ole nii raske 6iges järjekorras meelde jätta, v6i siis mind selle nimepoole järgi kutsuda, mis neile vähem keeleväänamisi p6hjustab. Ma ootan ikka veel seda hetke kui keegi Jörgile Hr. Astapov ütleb :D:D:D Ok, ei ole ilus teiste rumaluse üle naerda, kuigi nad ei saaks sellest vist isegi aru, pikaldaste juhtmetega nagu nad siin on.

Eelmisel nädalal oli minu premiere e-valimine. Tuli juba kunagi ammu kiri saatkonnast, et eurovalimised on. Aga see kiri jäi kuskile sahtlip6hja v6i lauanurka, igatahes ei saanud ma enam pabereelhääletada (cool, kui see niimoodi kokkukirjutataks). See tähendas siis muidugi seda, et ma pidin pool 6htut oma ID-kaardi koode taga otsima ;) Aga üles leidsin ja valisin ka. Ka siis kui mulle ei saadetud s6numit, ekstra pistsin veel oma avaliku numbriga eesti sim-kaardi telefoni, aga ei mingit t6usmist ega säramist. Väliseestlased ei ole vist Eedu p6hivalijad ning nende peale raha ei raisata. Nu jah, 6igesti tegi ;)
Palju p6nevam oli muidugi osaleda kohaliku omavalitsuse valimisel. Kokku on linnavolikogus 22 kohta, mis tähendas, et mul oli 22 häält. Ehm, mida? Kuidas? Valimissedelid tulid postiga koju (samas siin tulevad ka nt. pangakaardid postiga koju) ning siis sai need juba enne jaoskonda minekut ära täita. 22 häält, max 3 häält ühele inimesele, tähendas, et ma pidin 8 hääli andma. Dumpstidum, kaheksale kellest mul halli aimugi pole. Aga valisin siis looduskaitsealade ja jalgrattateede pooldajaid ;) Igatahes olen 6nnelik, et need valimised ainult iga 5 aasta tagant on, siis ei pea Jörg mulle tihti seletama, mida ma täpselt tegema pean. Loogika üks inimene, üks hääl on ju riigi jaoks, kellele oma tulu tuleb kaheksal lehel deklareerida, liiga lihtne. Aga selleks aastaks on siis k6ik vahvad aktsioonid läbi. Juhhei!

K6ige muu hulgas, mis juhtunud on... tuli ka kevad tagasi. Kohalike jaoks v6rdus see muidugi talvejopede taaskasutusse v6tmisega. Mina olen veel vapralt lühikese varrukaga ringi lipanud. 20-22 kraadi ei ole ju niiii külm. Kuigi kui sajab ning mingi tuuleke iilama hakkab, siis on nati n6me küll ;) Aga seda me ei tunnista, sest igatahes on see parem kui 40+ kraadi l66skavad pähe ning kolm päeva hiljem koorub kogu katmata olnud nahk maha.

Viimases blogis kuulutatud uudis rattaostust ning piltidest... ostsime ja oleme juba ka 220km maha s6itnud. Iseenesest pole see raske saavutus, kui tööle ja tagasi on kokku 20km ;) aga number näeb äärmiselt muljetavaldav välja. Tööle on hommikul suht lihtne tulla, sihuke peamiselt allamäge, osaliselt pole rattateed ning tuleb autodega koos seigelda, aga see pole pooltki nii hull kui vahel rattateel oma elu eest p66sasse hüpata, sest "asjatundjad" kihutavad 80kmh mööda :S Ning siis venivad järgmisest mäest ülesse ja koperdavad jalus. Siiani on k6ik kondid veel terveks jäänud ning ratas ka. Kuigi kaks korda s6ideti ikka suht julmalt tagant sisse, kui ma jalakäijate jaoks sebra juures peatusin (täiesti loogikavastane ju, sest muidugi oleks iga teine inimeste vahelt kuidagipidi s6itnud) ning korra kui ma trammipeatuses varba maha panin ja ootasin, et inimesed peale minna saaksid. Jörg ütles selle peale, et ma peaks paksema naha kasvatama. Oh well, ma siis nüüdsest olen ka k6vahäälselt öelnud, mis ma asjast arvan, kui keegi mingeid mastertrikke minuga teha tahab v6i arvab, et ma lähen ka niimoodi autoga kaklema nagu tema 6igeks arvab.
Hetkel sajab... terve nädal juba sajab enam-vähem... n6me. Loodetavasti on homme ilusam, siis saab ratta jälle keldrist välja ajada :)

Uudisnupu korras: Ma värvisin juukseid jälle. Punasemaks, mitte nii punaseks nagu ma kunagi olin, aga punasemaks kui muidu. Ja tegelikult mina ei värvinud, vaid Jörg. Oeh, anyway, ma olen nüüd punapea, see oli kogu nupp asjas :D

Ma nüüd lähen ja kirjutan oma esseed edasi, enne kui 6htu käes on :)

Kallid teile sinna ja kui m6ni "a" s6nast puudu on, siis mu läpaka klaviatuur on tunnistanud "a" osaliselt surnuks ;)

- Teie Astanov -