Sünnipäevale järgneval pühapäeval käisime jõuluturul Colmaris. Nüüd siis üle teise piiri ;)
Hommikust peale, tähendab pärast seda, kui me olime lõpuks kõik ära koristanud, siis tekkis tunne, et võiks kuskile minna. Ilm ei olnud just kõige soojem ning kõige parem, aga niisama kodus istuda nagu ka ei viitsinud. Nii me siis otsustasime Colmari jõuluturu üle vaadata. Korra olen ma ju juba seal käinud ka, aga see oli esimene kord kui ma siin olin ja ausalt öeldes, meile ju meeldib Prantusmaal käia, seal on need vahvad sildid, millest me mitte midagi aru ei saa ;)
See kord ei läinud keelega just palju paremini... oli ju see alagruppide loosime EMi jaoks ja otseloomulikult jõudsime me üle piiri (mitte et siin mingit piiri kui sellist eksisteeriks) enne ühte ning saksa raadio kadus kus see ja teine. Siis me proovisime prantsuskeelsest raadiost aru saada, et mis grupid olid... hehehehe, leppisime teadmisega, et kodus on internet ja et Saksamaa ei olnud Prantsusmaaga ühes grupis. Nelja grupi peale ei olnud see küll suur keeleline saavutus :D Mitte et minu keeleoskus selleks hetkeks paranenud oleks, kui mingid prantsuse mammid tahtsid, et ma neist pilti teeks. Ei tasu karjuda tänava peal, kätega vehkida, ma ei saa aru... aga kui just kaameraga minu suunas tormata, siis ma ehk mõistan muret ;) Pilt sai igatahes tehtud :)
Turg ise oli rahvast pungil täis, suurt ostuisu ei tekkinud. Niisama jalutasime, kuni vihm väljakannatamatuks muutus. Siis otsustasime oma päeva krooniks crepes osta ning nautida (vihmasajus), aga saime ikkagi mingi keskmise pannkoogi, mis ei maitsenud kuidagimoodi ja oli roppu moodi kallis... ehm, turistid saavad ikka pügada :D
Kojusõidul hoiatati tormi eest, et ei tasu autoga teele minna tuul on tugev ning ei tea, mis juhtuda võib kui metsavahel sõita. Ja jõuluturud ei ole hea teema, sest dekoratsioonid lähevad lendu... no jah, absoluutselt kõik teinud, mida sellel päeval ei oleks pidanud tegema :)
Kodus järgi vaadatatud kuhu gruppi keegi loositi ja siis natukeseks aeg maha võetud. Seitsmest algas meie mänguõhtu venna ja vennanaise ning õde ja tolle noormehega. Pitsat tellisime ja umm... kooki surusime kaasa nii palju kui võimalik :D Et järgi jäi natuke rohkem kui üks kook. Meie olime rahul. Viimased tükid sõime ära kolmapäeva õhtul. Väga hea, muidu me jäämegi külmkapi vahet käima ning kooki sööma ;)
Ach ja, "take 5" või "6 nimmt", ainugi pole kuidas see eesti keelde tõlgitud võiks olla, on üks vahva mäng :) Eriti kui kuuekesi vähemalt mängida.
Nii palju siis sellest nädalast, järgmise korrani!
- M -
No comments:
Post a Comment