Reede õhtul pärast õhtusööki ning hobikokkade saadet läksime siis Ikeasse. Meil läks seal mingi pea kolm tundi, aga hea, et ka siin on nüüd poed mõnel päeval kuni kümneni lahti ;) Ainus mida me päris kindlasti ostma läksime oli, suur mustjaspruun lahtine riiul, mis jagaks selle suure toa pooleks alates rõdu uksest. Valikuline oli ka "sideboard" (mulle nii meeldivad need inglisekeelsed laensõnad, mida siinmaal ka üha rohkem kasutatakse...), kuhu saaks osad nõud panna ning kuhu peale saaks suurema söömigu korral ka midagi panna kui lauale enam ei mahu. Teades meid, läks asi ikka nii nagu ei olnud plaanitud... ja ega seal tegelikult ka ju ühtegi ilusat "sideboardi" ei olnud ning tükke kokku osta ning midagi kombineerida läks juba liiga kalliks. Ehk siis, ära tulime me sihukese 1.92m suure klaasustega vitriiniga, et siis sinna peale me ei pane enam mingit serveeritavad toitu, mis lauale ei mahu :D Oeh, väga konstruktiivsed ostud, aga meile meeldib meie vitriin väga :)
Kui keegi nüüd peaks juhtuma arvama, et me oleme üleöö väga rikkaks saanud, siis ei :) Päris lihtne kuid vägagi sobiv lahendus on kõigele sellele suurele osturallile. Jörg siis korrigeeris ühte doktoritööd, töölt kellegi jaoks, luges lihtsalt üle ja parandas grammatikat ja trükivigu. Tuli siis see neljapäev koju, säras nagu 100W lambipirn, et arva mis, arva mis. No kus mina tean, võitis ehk EuroMillionitega lotos, aga see loosimine on ju tavaliselt reedeti, nii et mina ei tea... aga jah, see noormees oli siis küsinud, et palju aega läks selle töö parandamise peale, Jörg oli aus poiss ja ütles kuskil 10-12 tundi, sest see oli mingi kuiv õigusteduse tekst pea 250lk. Ja siis oli pakutud, et kas 600 franki on piisav, Jörg ei osanud selle peale enam midagi suurt kosta. Noormees kohe paanikas, et liiga vähe või? *naer* :) Meie leiame, et 600 franki ei ole väike raha... Me ise mõtlesime siin, et kui ehk saaks niipalju, et saaks kahekesi korra väljas söömas käia ;) Kuskil 40-50 eurot oleksime ka rahul :)
Aga jah, Ikea on vahva koht, sest meil läks selle suure riiuli ning vitriini ja diivanilaua (oli peaaegu plaanitud ost) peale täpselt 384.- Ehk siis me olime täiesti graafikus ;) Aga see ei olnud siiski õhtu tipphetk. Ooo ei, tead meie megasuur auto, "the mighty nissan almera"... see ei ole mingi transpordi-auto :D Ning selle virtiiniga, mis oli juba kahes pakis ning koos selle riiuliga mis oli kolmes pakis, ei oleks see ka siis sinna ära mahtunud, kui me oleks seda unes näinud :D Nii me siis helistasimegi kell 21 Jörgi vennale, neil on suur Mercedes. Muidugi oli ta vend alles tööl (veinimeistri tipptööhooaeg hetkel) nii, et vennanaine pidi minema rolleriga siis autot venna käest tooma ja siis meile teise linna otsa appi sõitma. Oh jah... planneerijad number 1 ja 2 oleme vahel :D Hea siis et see kõik sinnagi ära mahtus, aga see oli ka suht napikas. Aga muidugi on hea teistelgi tuju heaks teha, et - kuhu te täpselt mõtlesite selle oma autos panna - no iseenesest see diivanilaud ju mahtus meie autosse! :)
Saime siis koju lõpuks mingi peale kümmet ja suured entusiastid nagu me oleme, siis hakkasime pihta ka. Kõigepealt siis oli vaja teises toas kaks riiulit kokku panna, et siit riidekapp ja väike kummut sinna transportida. Millega me ka hakkama saime ning kuulutasime õhtu lõppenuks. Oi, me olime uhked enda üle. Laupäeva pärastlõuna kulus ka mööbeldamisele. Suured kapid ühest toanurgast teise. Hommikul olime jõudnud juba voodi tükkideks võtta, ning rõduakna alla liigutada. No jah, peaks mainima, et need katastroofi meenutavad pildid on sellest hetkest kui meil olid kõik asjad riiulitest väljas ning voodi oli tükkideks. Aga see kapi tõstmine, mul oli selline tunne, et see tuba on palju suurem, sest me liikusime mingi sentimeetrite kaupa siin... Aga saime nad sinna nurka ja siis tuli panna veel see üksik riiul rõduukse kõrvalt nende kappide kõrvale ja voila, valmis. Sellest kuidas me selle üksiku riiuli põhimõtteliselt kapi külge saime, oeh, ütleme nii, et tehnika ei olnud täiuslikkuseni lihvitud ja sellepärast peavad nad nüüd ka edaspidi kokku jääma :D
Voodi teise tuppa manööverdamine - see ei olnud just kõige lihtsam ülesanne, sest see koridor ei ole just kõige suurem koht maailmas, aga peale tõsist pingutust saime siiski kõik tükid sinna ja kruvisime kokku ka. Me oleme tublid. Ja kuna kell ei olnud veel 21 isegi, siis me otsustasime, et paneme vitriini ka kokku. Oh jah, seal oli mingi 30 sammu, et kuidas see käib. Mina ei ole oma elus ise veel ühtegi asja ju kokku pannud. Ehk siis ka mitte kõige lihtsamat asja, rääkimata millestki, millel on uksed (siinkohal klaasist uksed) ning sahtel. Uste ning sahtlini kulus siiski veel paar tundi, sest kõigepealt tuli muu paika saada. Ja siis need uksehinged. Neid oli kuus tükki, igal kolm kruvi. Jörg loobus sellest tegevusest, sest põhimõtteliselt ükski kruvi ei läinud sisse otse, ka siis kui väga tahta. Ma siis näitasin tahtejõudu ning mingi tund aega läks selle peale, et kruvid sisse saada, viimased kolm, ma tunnistan, mind ei huvitanud eriti, et nad täiesti sirgelt läheksid. Selle aja sees jõudis Jörg siiski ka midagi korda saata - ta lõi kapile tagumist külge, ehk siis see keskmine joon, mida ta kolm korda mõõtis ning siis kui kapi püsti saime, oli kaks naela mööda löönud :D Sellel hetkel oli see juba naljakas, sest ma olin oma kruvidega juba suht frusteerunud. Aga need kappi löönud naelad saime siiski sirgeks ning peaaegu peidetud :) Ning isegi uksed said ette, ainult sahtel jäi panemata, sest kell oli liiga palju, et veelkord haamerdada. Mis muidugi ei keelanud Jörgil tolmuimejaga kogu tööpinna ülekäimist :D
Aga jah, magasime siis juba oma uues magamistoas ning pühapäeva hommikul kell 9 alustasime riiuli kokkupanemist :D Enne siiski ootasime ära, et naabrid üles ärkaks, sest seal tuli ju palju haamerdada. Ning pärast vabandasime ka, sest nägime neid koridori peal. Aga neil ei olnud sellest midagi. Väga hea :) Kõige keerulisem asi selle riiuli juures oli selle pea 100 kg asja püstisaamine, aga pärast tõsist pingutust siiski läks... oi, mu seljal oli selle kohta oma arvamus siiski... Ning jah, siis ei olnudki enam muud, kui laud oma kohale vitriini ja riiuli vahele ning asjad kappi ja riiulisse ja koristama. Ach ja, see diivanilaud tuli ka kokku panna. iseenesest lihtne, ainult 4 jalga vaja otsa kruvida. No kolm jalga olid olemas ja siis see neljas kruvi oli defektne, see ei läinud otse. Mann-mann-mann, see oli frustratsiooni 10 aste, viimane f***ing (vabandust :) )kruvi ja see ei saa siis sisse minna. No jah, nii, me siis jätsime laua kolm jalga püsti siia diivani peale.
Esmaspäeva, 24.09 õhtul käisime veel Ikeas, sest umm, kolme jalaga diivanilaud pidi ka neljanda jala alla saama ;) Ning me tahtsime veel kahte punutud korvi riiuli jaoks, kuhu sisse peita triikraud ning pesupulgad ja teise küünlad ning salvrätikud. Samuti oli meil ju ainult 4 veiniklaasi ja polnud meil õiget korgitseri. Ühe pudeli pärast käisime juba naabri juures abi palumas, sest me ei olnud võimelised seda korki sealt välja sikutama. Aga nüüd on meil siis - korgitser, kokku 16 veiniklaasi, taignarull, 3 uut lillepotti, soola- ning pipratoosid külaliste tuleku puhul ning palju uusi salvrätte. Ja kaks tooli ostsime ka juurde, sest siis on kuus ühesugust. Nali on muidugi see, et nüüd saime küll laua kokku ning neljal jalal seisma, aga meil oli 5 ja pool tooli, sest viimasele toolile ei olnud samuti võimalik jalga alla saada... oeh, aga nad vahetasid selle seal ringi nii, et pole hullu. Nüüd lihtsalt vedeles järgmine asi diivani peal :) Ach ja, uue diivanikatte ostsime ka.
Neljapäeval käisime nüüd ning saime uue tooli ka, et siis korter on peaaegu nii nagu meil plaanis oli :) Paar jooksvalt ostetavat asja veel ning ongi kõik :)
Monika ja Jörg on oma kätetööga igatahes väga rahul :) Panen mõned pildid ka siia siis, et millal ja kuidas oli.
Magamistuba enne:
Elutuba enne:
Keset kaosehetki:
Ning peaaegu valmis :)
No comments:
Post a Comment