Esmaspäeva hommik, kui mul ei olnud absoluutselt mitte mingit motivatsiooni voodist välja ennast ajada... helises uksekell. Mina lootsin, et see on jälle naabrite puu-ja juurviljakast, millele vaid alt ukse peab avama ning siis lükatakse see sisse. Kuna ma ei oleks kohe mitte kuidagi jõudnud seda nuppu vajutama enne mõnd teist naabrit, siis ma ei teinud isegi mitte pingutuse raasu ka, et voodist välja saada. Kerisin end teki sisse tagasi ja nautis fakti, et ma ei pea tööl käima. Eriti see teine pool fraasist - käima ;).
Aga otseloomulikult ei olnud see naabrite Obst kui mina lõpuks üles sain ning isegi alla postkasti sisuga tutvuma läksin. See oli pakk... mulle?! Miks mulle pakk saabus oli muidugi täiesti arusaamatu ;) Igatahes oli see pakk nüüd naabri käes. Naabri, keda ma ei ole siiani näinud ning kelle juurde ma seetõttu isegi mitte natuke ei kippunud. Mina ja pakk jäime Jörgi koju ootama :)
Ja siis õhtul, ma vaatasin hoolega üle, selle ümbriku peal ei olnud mitte ühtegi väidet selle kohta, et seda ei võiks avada. Ning millel sellist märki peal ei ole, see minuga kaua vastu ju ei pea. Igatahes aitäh!!! :):):) Ma ei ole küll päris kindel kuidas ma seda 2/3 paki sisust kasutama pean... 1/3 on juba peaaegu realiseeritud, aitäh-aitäh hea shokolaadi eest :D Aga ma kahtlustan, et ülejäänud sisu kingiks vormimisel sai määravaks fakt "see on ju nii nunnu". Oder was? ;)
Veelkord suur-suur aitäh, tüdrukud, väga armas teist! :) Ma saan nüüd randa või sauna minna... kui mul vaid siin kumbki olemas oleks :)
Kalli teile! Ja teistele ka, aga teile ikka natuke rohkem :)
- M -
Kulla Monika!
ReplyDeleteSee siin näib olevat sobiv koht ka oma õnnesoovide lisamiseks, nii et imeilusat uut eluaastat Sulle! Meelerahu ja sihikindlust! Valgust ja värvi! Ja ohtralt õnne, suurt ja sooja!
P. S. Vahva on ikka Interneti kaudu ennast vanade kaaslaste käekäiguga kurssi viia! Toredad olete kahekesi! :)